olid ajad, kus selline ettevõtmine oleks olnud rääkimist väärt. Siis ei olnud meil veel raadiot, telekat, arvutit, tuhanded su kõrval ei olnud tõusnud mäetippudele, reisinud, koolis käinud...
Mina ei unistanud ega tahtnud hüpata. Aga vähemalt ei pidanud ise maksma sest alguses anti 3 rubla ja lõpuks 5 rutsi per prõšok. Korra sai ka konkreetne GAZ-66 alla visatud, see meeldis rohkem.
KOMMENTAARID (12)