„Nukumaja“ stsenarist Katrin Pauts leiab, et eestlane ulmet väga ei armasta ja seetõttu ta sellele väga ei keskendunud. Foto: Arno Saar
Eesti uudised
21. september 2017, 16:46

Kodumaised põnevussarjad tahavad kõnetada võimalikult laia vaatajaskonda

Esmaspäeva õhtuti on Eesti enda põnevussarjade nautijad raske dilemma ees, sest üheaegselt näitavad kaks kommertskanalit omatoodanguna valminud kvaliteetseid seriaale.

Mõistagi pole asjalood tänapäeval enam tegelikult nii hullud, sest järelvaatamise võimalus annab soovijatele võimaluse ära vaadata nii Kanal 2 „Nukumaja“ kui ka TV3 „Merivälja“. Mõlemad seriaalid on 12-osalised, aga kuna „Merivälja“ alustas nädal varem, on seda näidatud kolm, „Nukumaja“ kaks osa. „Merivälja“ viimane osa on eetris 20. novembril, „Nukumajal“ siis mõistagi nädal hiljem.

Mõlema sarja valmimise taga on tugev meeskond ja Eesti parimad näitlejad. TV3 „Merivälja“ režissöör on mulluse Eesti aasta parima filmi „Päevad, mis ajasid segadusse“ režissöör Triin Ruumet. Kanal 2 „Nukumaja“ režissöör on paljude Eesti seriaalide produtsent-režissöör Ergo Kuld. Stsenaristid aga hetke ühed populaarsemad kirjanikud Indrek Hargla („Merivälja“) ja Katrin Pauts („Nukumaja“).

Sellest seltskonnast võib mõnes mõttes debütantideks pidada nii Ruumetit kui ka Pautsi. Ruumeti jaoks on „Merivälja“ režissöörina esimene teleseriaal, Pauts aga kirjutas esimest korda teleseriaali stsenaariumi.

„Kusagil kuklas oli mul alati mõte, et tahaks telesarja teha. „Merivälja“ on küll Indrek Hargla kirjutatud sari, aga väga huvitav on ka kellegi teise tekste n-ö oma perspektiivi tõlkida,“ tõdeb Ruumet.

Pautsi sõnul on teleseriaal igale romaanikirjanikule paras väljakutse. „Pead kohanema kellegi teise tõlgendusega oma loost. Ja nii režissöör kui ka tegelaskujusid loovad näitlejad võivad seda hoopis erinevalt näha. Lause muutub palju, kui seda erineva intonatsiooniga öelda. Režissöör võib osa teksti muuta jne. Sellega kohanemine nõuab ego allasurumist ja kõva iseloomu,“ tõdeb „Nukumaja“ stsenarist. Pauts lisab, et talle endale meeldivad tegelikult kõige enam hoopis glamuursed ja hoogsad naistesarjad. „Aga režissöör Ergo Kuld neist ühtegi ilmselt näinud pole, nii et tulemus on kompromiss. Ega mul meeskonda ju ole, Ergol on. Stsenarist on oma töös üksi ja peab hiljem tulemuse alla neelama. Selline see töö kord on,“ leiab romaanidega „Politseiniku tütar. Saaremaa põnevik“ ja „Tulekandja. Muhumaa põnevik“ tuntuks saanud kirjanik Katrin Pauts.

Mis on ühe teleseriaali puhul kõige tähtsam? „Kommertskanalis prime time’i eetriajal jooksev seriaal peaks kõnetama võimalikult paljusid sihtrühmi – naisi, mehi, noori ja vanu, vaeseid ja rikkaid jne. Eks lugu ise peab ka parajalt universaalne olema, väga palju kitsast žanriteemat ei saa ajada. Ma veel ei tea, kas on õnnestunud – eetris on olnud liiga vähe osi, et reitingust laiemat pilti luua, et kes meid siis tegelikult vaatavad,“ vastab Pauts.

Ka Ruumeti sõnul ei saa esimeste osade järel veel tagasisidet väga tõsiselt võtta. „Üldpilt ju vaatajal praegu puudub. Eks see selgub siis, kui kõik osad on vaadatud. Siis saavad televaatajad sarja kohta midagi kokkuvõtlikult öelda,“ leiab Ruumet. Ta ise käis „Merivälja“ viimast osa sõprade juures vaatamas, need leidsid, et seriaal on lahe. „Palju on räägitud „Merivälja“ tempost, et justkui tahetakse rohkem näha sarnases tempos seriaali kui „Padjaklubi“. Ma arvan, et vahepeal on tore, kui saab ka midagi teistsugust vaadata,“ lisab Ruumet.

Nii „Nukumaja“ kui ka „Merivälja“ on vähemalt esimeste osade põhjal üksjagu täis müstikat ja põnevust. Jääb mulje, et tegijad on võtnud šnitti Põhjamaade, eriti just Taani krimi- ja põnevusseriaalidest.

Kas siis just müstika ongi see märksõna, mida seriaalide tegijad ei saa mingil moel eirata? „Meil pole mingit müstikat – juba järgmises osas selgub, et tontide asemel hirmutasid aedlinnatänava uut pererahvast lihast ja luust tegelased. Paranormaalsed nähtused on muidu kuum teema küll – Twin Peaksi renessanss ja Netflixi megahitt Stranger Things. Aga arvan, et eestlane ulmet nii palju ei armasta ja ise ei tahtnud sinna laskuda. Väike kõhedus ei tee kellelegi paha,“ tunnistab Pauts.

„Merivälja“ režissöör Triin Ruumet tunnistab, et Merivälja on tõesti üks kummaline koht ja seriaali võtete ajalgi juhtus ühtteist iseäralikku. Foto: Erlend Štaub

Seevastu Ruumet muheleb, et kui sarja stsenaristiks on Indrek Hargla, on müstika ja põnevus iseenesestmõistetavad. „Kerge tume joon on mullegi omane ja ilmselt on ka see üks põhjus, miks sattusime koos seriaali tegema,“ leiab Ruumet. Ta on meedias naljaga pooleks maininud, et „Merivälja“ on justkui „Õnne 13“ ja „Salatoimikute“ segu. Lisaks on Ruumet TV3 uudistesaatele rääkinud, et seriaali tehes juhtus tegijatega Meriväljal üksjagu kummalisi asju, näiteks väsinud kõik tegijad ühes võttepaigas üheaegselt 15 minutiga ära.

„Selliseid asju oli, aga ma ei tahaks hakata neid eraldi välja tooma. See koht (Merivälja – toim) on kummaline. Kuulsime sealsetelt elanikelt huvitavaid jutte, aga neidki ei hakka ma edasi rääkima,“ märgib Ruumet. Ehk võib nüüd juhtuda, et uue seriaali mõjul läheb nii mõnigi Meriväljale uudistama, et kas seal tõesti leidub tegelikult ka müstikat ja salapära? „Las nad lähevad, mis seal ikka. Mis seal imelikku on?“ vastab Ruumet.

Üks detail, mis eriti just „Merivälja“ esimestes osades silma hakkab, on 90-ndatel populaarse Eesti muusika sage kasutamine. Nii kõlavad seriaalis üksteise järel näiteks Caater, Terminaator ja Justament. Seriaalitegijad mängivad nii vaatajate nostalgiameelele. Ruumeti sõnul kannabki ajastu tunnetust kõige paremini edasi just muusika. „Ma arvan, et muusika on põhiline tunnete salvestaja,“ tõdeb ta.

Huvitaval kombel toimub nii Ruumeti esimese täispika mängufilmi „Päevad, mis ajasid segadusse“ kui ka „Merivälja“ tegevus 1990-ndatel. „Tänu mängufilmi tegemisele olen 90-ndate teemades rohkem kodus ja see võis ka olla üks põhjus, miks ma „Merivälja“ tiimiga kokku sattusin. Olen ise üles kasvanud 90-ndatel, see aeg on minu jaoks alati olnud väga oluline.“

-----------------------------

„Nukumaja“

„Nukumaja“ Foto: Kristjan Lepp (Kanal 2))

Kanal 2 „Nukumaja“ jälgib ühe äärelinna tänava tegelasi, kelle pealtnäha idüllilise elu lööb sassi Eva (Karin Rask) kolimine majja, mis kuulus tema surnud õele. Aina enam selgub, et kõik elanikud on üksteisega saladusi pidi seotud.

Peale Karin Raski teevad sarjas kaasa Tambet Tuisk, Andres Mähar, Ursula Ratasepp, Maarja Jakobson, Andres Roosileht ja noored näitlejad Franz Malmsten ning Merit Männiste.

---------------------------

„Merivälja“

„Merivälja“ Foto: TV 3

TV3 „Meriväljas“ saabub Meriväljale tööle tütarlaps Karin (Lauli Otsar), et hakata hooldama ratastooli aheldatud kõnevõimetut meest. Käivitub sündmuste ahel, et lahendada Merivälja mõistatus – kas Karin ja ratastoolis olev Julius suudavad koos lahendada Eestimaad raputanud loo.

Peale peategelase Lauli Otsari on kandvates rollides Andres Lepik (ratastoolis mees Julius) ja Merle Palmiste (Juliuse naine Anna). Teistes rollides mängivad Argo Aadli, Andrus Vaarik, Tõnn Lamp, Kristo Viiding, Tarvo Krall, Maria Avdjuško jt.