KÕVA TÖÖMEES: Kaljo Kiisa (3. detsember 1925 – 20. september 2007) käe all valmis terve riiulitäis filme.Foto: Toomas Huik / Postimees
Rainer Kerge 20. september 2017 00:01
„Ma kükitasin Kaljo Kiisa ette maha, ta võttis minu käe enda kätte ja paar minutit – see kestis paar minutit… Tema ei öelnud mulle sõnakestki ja mina ei öelnud talle sõnakestki, aga me mõistsime teineteist absoluutselt!“ meenutab Vahur Kersna kohtumist Kaljo Kiisaga augustis 2007. Haigla koridoris. „Ju tema teadis, et minek ei pruugi olla väga kaugel ja mina, kes ma tulin välja doktor Palgi kabinetist – ega mul olnud ka väga palju lootust.“

„Ma kükitasin Kaljo Kiisa ette maha, ta võttis minu käe enda kätte ja paar minutiti – see kestis paar minutit… Tema ei öelnud mulle sõnakestki ja mina ei öelnud talle sõnakestki, aga me mõistsime teineteist absoluutselt!“ meenutab Vahur Kersna kohtumist Kaljo Kiisaga augustis 2007. Haigla koridoris. „Ju tema teadis, et minek ei pruugi olla väga kaugel ja mina, kes ma tulin välja doktor Palgi kabinetist – ega mul olnud ka väga palju lootust.“

Veidi vähem kui aasta varem, 4. oktoobril 2006 ilmus Õhtulehes lugu pealkirjaga „Kaljo Kiisk: „Hea, et see vähk mu seest üldse leiti.““ Toona 80aastane teenekas filmimees, näitleja ja poliitik rääkis artiklis, et ehkki ta kopsust avastati pahaloomuline kasvaja, on see nüüdseks välja lõigatud ja unustatud. Kiisk rõõmustas: tervis on juba nii hea, et tööd võiks rohkemgi olla.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

Kommentaarid  (30)

Jaa 20. september 2017 20:15
Lp. Kersna-aga tead mis tunne on oma poja viimsel ööl tema käest kinni hoida? Parem ära kirjuta sellistest asjadest, paistab, et sa vaatamata kõigele pole elu veel tundma õppinud!
ziidiuss 20. september 2017 12:43
Mulle meeldis Kaljo rahulikkus. Ja meeldib see ka Vahuri puhul.Aga lugedes üleüldse ükskõik,milliseid kommentaare pea ükskõik,millise artikli all,siis üks on selge---elukutseline kommenteerija jääb elukutseliseks kommenteerijaks,prae kasvõi võiga...
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS