Saan aastakese pärast 60 ja nu nähtavasti püüan ka noortega sammu pidada, sest mängin vägagi aktiivselt arvutimänge. Meeldivad RPG-d, samuti mängin MMORPG-sid. Ja mis siis sellest on, ma ei leia, et see naerukoht oleks. Kui käed ei värise, mängus edukalt hakkama saad ja asi rõõmu pakub, siis miks mitte mängida. Igal omad hobid ja mõnel need vägagi veidrad veel. Mänginud olen arvutite algusajast siiani ja kui on huvitavaid mänge, siis mängin veel kaua-kaua. :)
Kas mõnel inimesel pole üldse mingeid saavutusi ja püüab ükskõik millest rääkides kellelegi muljet avaldada ja eputada? Muidu ju teiste kohta nii ei arvaks.
Et kuidagi noortega sammu pidada!? Aitäh tahtmatu komplimendi eest, aga arvuti pole kuigi uus asi, arvutimänge mängisid mõned õnnelikumad juba ENSV aegadael, läänes oli see tavaline. Mina sain isikliku arvuti mängimiseks aastal 1990.
KOMMENTAARID (9)