Kohtutäiturite koja hinnangul peaks kõikide võlgnike andmed avalikuks tegema (31)

Septembri alguses rääkis Järvamaa pensionär Aleksander Kuusik Õhtulehele loo sellest, kuidas tal pole isegi kohtutäituri abiga lootust peaaegu 800 euroni ulatuvat võlga tagasi saada. Kuusik oli heas usus laenanud tuttavale noormehele oma äri alustamiseks raha. Oleks pensionär teadnud, et noormehel on oma eelmiste tuhandetesse eurodesse ulatuvate võlgade maksmisega raskusi, oleks ta raha laenamise asemel endale hoidnud. 

Nüüd on Kuusik riigi peale pahane, sest kohtuotsus, millega võlgnik maksma kohustatakse, ei lähe tema sõnul korda mitte kellelegi peale tema enda. Ta nimetab Eestit võlgnike paradiisiks.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja meediatöögrupi esimees, kohtutäitur Risto Sepa sõnul ei pruugi asi olla kohtutäituri ükskõiksuses, sest kui võlgnikul raha ei ole, siis seda ei ole. Samuti ei näinud Sepp selles midagi halba, kui võla sissenõudja kohtutäiturit töö tegemisel survestab.

„Kohtutäitureid võib alati survestada, aga see peab olema ratsionaalsuse piirides, sest võla kohene saamine ei ole alati võimalik,“ seletas Sepp, tuues näiteks, et võlgnikul ei pruugi raha olla või on võlgnik varem ka teiste inimeste käest võlgu võtnud, mis ootavad tagasi maksmist. Sellistel põhjustel võibki võla tagasi saamine pikale venida, kuni pärast 10 aastat menetlus aegub.

Sepp seletas, et vahel võivad inimestel tekkida liiga kõrged ootused, justkui suudaks kohtutäitur raha võlgnikult välja võluda. Tegelikult peitub kiiresti võla tagasi saamise taga tihe koostöö ja infovahetus.

„Kohtutäituritena saame me teatud infole ligi, kuid hea ülevaate saamiseks on vaja tihedat koostööd võla sissenõudjaga, kes on võlgnikuga tihemini läbi käinud. Registritest kõike ei näe,“ ütles Sepp. Ta tõi näiteks olukorra, kus võlgnikul pole registrite järgi autot. Tegelikkuses aga sõidab võlgnik ringi oma pensionärist ema autoga. Teise näitena tõi Sepp välja olukorra, kus võlgnikul on omakorda võlgnik. Sellisel juhul saaks kohtutäitur pöörduda selle inimese poole, kes tema võlanõudja võgnikule raha annab, ja paluda tal raha otse võlanõudjale maksta. Registrist sageli sellist infot ei leia ja avastamiseks ongi võla sissenõudja abi vaja.

Teeme võlgnike andmed avalikuks

„Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on läbi mitmete aastate esitanud ettepanekuid võla kätte saamise efektiivsemaks muutmiseks, kuid kahjuks pole seadusandja seda väga kuulanud,“seletab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsler Kristi Hunt.

„Leiame, et sageli on võla sissenõudja huvid jäetud tagaplaanile (erandiks on elatise sissenõudjad, kuid ka elatise asjades on seadusandja pannud põhirõhu võlgniku õiguste täiendavale piiramisele),“ seletas Hunt.

Koja hinnangul peaks võlgnike andmed avalikuks tegema, et laenu andjal oleks juba enne tehingut võimalik veenduda, kas teine pool pole kellelegi võlgu. Sageli on võlanõudja tegutsenud heas usus ning ei olegi enne teise poole taustast teadlik, kui talle tühjad pihud jäävad. Selliseid näiteid on ka töötajatest, kellele tööandja jätab võlgade tõttu töötasu maksmata.