VÕIGAS LEID: Islandi krimisarja „Lõksus – tapja meie seas“ keskmes on väikelinna politseiülem (Ólafur Darri Ólafsson), kes on sunnitud pealinna kriminalistide abita mõrvajuhtumi lahendama.Foto: Kaader sarjast / ERR
Inimesed
18. september 2017, 00:01

Väikelinna politseiülem jahib keset lumetormi mõrtsukat

Väikelinn. Jõhker mõrv. Puntras eraeluga uurija, kes üritab kuritegu lahendada. Eile õhtul ETVs eetrisse jõudnud „Lõksus – tapja meie seas” on Islandi kõigi aegade kalleim seriaal.

Väikelinnas hargnevaid mõrvu üritavad eri krimisarjades lahendada teisedki puntras eraeluga uurijad, kuid Islandi näitleja, lavastaja ja produtsendi Baltasar Kormákuri „Lõksus” tõuseb esile juba ainuüksi lihtsa tõiga poolest, et see on tooni, õhkkonna ja maastiku poolest ainulaadselt islandipärane, kirjutab Indiewire.com. See on Islandi kõigi aegade kalleim telesari, mille maksumust hinnatakse umbes 6,5 miljonile eurole. Tavaliselt on Islandi seriaalide tegemisele kulunud 5–10 korda vähem raha.

Tegevuse keskmes on Ida-Islandi väikelinna politseiülem Andri (üks Islandi nimekamaid näitlejaid Ólafur Darri Ólafsson), kelle tiim leiab fjordiveest kalavõrku kinni jäänud mehetorso. Samal ajal ilmneb, et tema eksnaine naaseb koos oma uue kallimaga kodulinna. Laiba tuvastamine osutub võimatuks, linnakese matab aga enda alla kohutav lumetorm, mille tõttu ei saa Reykjavíki kriminalistid kohale tulla. Andri, tema kaks tütart, linnarahvas ning praamitäis potentsiaalseid mõrtsukaid on üheskoos lõksus. Lõksusolek on metafoor ka politseiülema eraelule – ta on sunnitud elama ämma-äia keldris sellessamas väikelinnas, kuhu ta kunagi oma eksnaise õnne nimel kolinud oli.

„Islandil pole midagi tähtsamat ilmast.“

„Selline lavapilt on suurepärane, sest säärases väikelinnas on igaühel oma lugu,” seletas endale 2000. aasta indie-filmiga „101 Reykjavík” nime teinud Kormákur Indiewire’ intervjuus. „Enam-vähem igaühe vahel on mingi side või ühine minevik. Selgrooks on põnevik ja see on alati hea, sest draamat ei viitsi keegi vaadata,” arvab seriaali looja välispublikule viidates.

Kormákur on kaamerasse püüdnud oma kodumaa hingematvalt lumised maastikud ja vapustavad loodusjõud. Võtete ajal käis pinev pöidlahoidmine, kas ilm ikka teeb võttetrupiga koostööd. „Islandil on ilm tähtsaim tegelaskuju, kellega sa pead iga päev rinda pistma,” ütleb režissöör. „Pole midagi tähtsamat sellest, mis ilm parajasti on. Üks võtete valupunkte oli päristormi kättesaamine. Neid ikka tuulemasinaga ei tekita. Nii et meil oli tihedat lumesadu vaja.”

Sündis ime: juba esimesel võttepäeval kostitas ilmataat sarja tegijaid võimsa lumetormiga. See oli Kormákurile, kes lavastas nii pilootosa kui ka finaali, oivaline võimalus esimese episoodi lõppstseeni palavikulise tagaajamise filmimiseks. „Ilm pole minu jaoks peavalu, ta tähendab enese proovilepanekut. Mulle meeldib stiihiaga tegelda, sest see muudab kõik orgaaniliseks ja ehedaks. Selline ilm ongi meie siinne reaalsus.”

Tulekul on veelgi keerukama mõrvajuhtumiga hooaeg

1973. aastal USAs Connecticuti osariigis sündinud, kuid nelja-aastasena ema-isaga kodumaale Islandile naasnud Ólafsson pole tüüpiline A-kategooria meespeaosatäitja, ent Kormákuri kinnitusel on see habemik-mõmmik Islandi naiste seas kõrges hinnas. Režissöör valis ta juba oma 2012. aasta Hollywoodi põnevikku „Salakaup”, kus mängisid Mark Wahlberg ja Kate Beckinsale. See oli 2008. aasta Islandi filmi „Reykjavík-Rotterdam” uusversioon, kus Kormákur ise peaosas mängis. Seriaali muusika autor on helilooja Jóhann Jóhansson, kes pälvis muusika eest filmile „Kõiksuse teooria” Kuldgloobuse ning kandideeris sellega ka Oscarile. Jóhansson kirjutas muusika ka Darren Aronofsky („Must luik”) värskele kõmufilmile „Ema!”.  

„Lõksus” oli nii edukas, et esimesele hooajale telliti juurde ka teine. See peaks tootjafirma teatel ekraanile jõudma järgmise aasta lõpus, peaosas needsamad tegelased, kes peavad lahendama veelgi keerukama ja nõudlikuma mõrvajuhtumi. Kui mõrvad ja lumetormid kõrvale jätta, on seriaal ikkagi draama, mis keerleb Andri ja tema lähedaste ümber. „Islandiga on see asi, et me kõik oleme siin nagunii lõksus,” nendib Kormákur. „Oleme siin tuhandeid aastaid lõksus olnud. Torm on laias laastus ikkagi publikumagnet, aga lõppude lõpuks on tegelaskujud kõige tähtsamad.”