Inimesed

PIKK KODUMAATUS SAI LÄBI: Karl Ristikivi põrm jõudis Eestisse (4)

Toimetas Kais Allkivi, 15. september 2017, 17:09
Karl Ristikivi foto raamatust "Karl Ristikivi teekonnad". Foto: MARGUS ANSU / POSTIMEES
Täna hommikul jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn väliseesti kirjaniku Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Stockholmi metsakalmistule.

„Sümboolses mõttes on lõpule jõudnud tema kodumaatus, mida ta ise oma loomingus korduvalt mainis,” ütleb sündmuse kohta kirjanike liidu esimees Tiit Aleksejev.

Samal teemal

Kuulsa kirjaniku põrmu kodumaale toomist vedas eest Karl Ristikivi seltsi asutaja Janika Kronberg. „Kodumaatus oli üks etapp Ristikivi kui looja teekonnal. Mul on hea meel, et tema kodupaik ta taas vastu võtab,“ rõõmustab kirjandusteadlane.

Ristikivi maetakse Läänemaale Paadrema kalmistule ema kõrvale 28. oktoobril 2017. Veel enne, 18. oktoobril, pühendab kirjanike liit tema mälestusele kirjandusliku kolmapäeva, mida külastama on oodatud kõik, kes soovivad kirjamehele viimset austust avaldada.

Karl Ristikivi (1912–1977) tuntumate teoste hulka kuuluvad Tallinna triloogia („Tuli ja raud“, „Õige mehe koda“ ja „Rohtaed“), 12-osaline ajaloofilosoofiline sari („Põlev lipp“, „Viimne linn“, „Surma ratsanikud“, „Imede saar“, „Mõrsjalinik“, „Rõõmulaul“, „Nõiduse õpilane“, „Sigtuna väravad“, „Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes“, „Lohe hambad“, „Kahekordne mäng“ ja „Rooma päevik“), romaan „Hingede öö“, luulekogu „Inimese teekond“ ning lasteraamatud „Lendav maailm“ , „Sinine liblikas“, „Semud“ ja „Sellid.

1943. aastal põgenes Ristikivi Soome ja sealt aasta hiljem Rootsi, kuhu jäi elama kuni surmani. Ta osales Eestis üliõpilasseltsi Veljesto tegevuses ning oli Rootsis Eesti Rahvusfondi juhatuse liige ja kuulus Eesti Komitee Asemike kogusse. Tema algatusel loodi Rootsis eesti eksiilkirjanike fond. 1967. aastal pälvis ta Henrik Visnapuu nimelise kirjandusauhinna.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee