Brasiilia suursaadik Eestis, Roberta Colin koos kaasa Svetlana Coliniga
Brasiilia tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust 5. detsembril 1921, samuti hääletas Brasiilia 22.09.1921 Eesti vastuvõtmise poolt Rahvasteliitu. 4. septembril,1991 taastunnustas Brasiilia Eesti iseseisvust, diplomaatilised suhted sõlmiti 16. detsembril,1991.
Brasiilia avas 2011.asta suvel oma suursaatkonna Tallinnas, varem kaeti Eestit Helsingist. Esimeseks Brasiilia suursaadikuks Eestis oli Bernardo de Azevedo Brito. 9. aprillil 2013 alustas tööd Eesti erimissioon, mis paiknes sealses Portugali saatkonnas Brasílias. Oma majas, rendipinnal ollakse 2014. aasta juulikuust. Suursaatkond kanti 15. juulil, 2014 juriidiliste isikute registrisse. See on Eesti esimene paikne diplomaatiline esindus Lõuna-Ameerikas. 19. augustil 2014. a. avas välisminister Urmas Paet koos Brasiilia välisministri Luiz Alberto Figueiredo Machadoga Eesti saatkonna pealinnas Brasílias. President Ilves on nimetanud Eesti esimeseks suursaadikuks Brasiilias Mart Tarmaku, kes andis üle oma volikirjad Brasiilia presidendile 10. novembril, 2014.
Eestil on Brasiilias ka kolm aukonsulit. Alates 1996. aastast esindab Eestit Brasiilias aupeakonsul Jüri Saukas konsulaarpiirkonnaga São Paulo ja Paraná osariigid. 2001. aastast on Eesti aukonsuliks Santoses Flemming Patrick Rickfors (Taani kodanik). 2008. aastal avas Rio de Janeiros aukonsulaadi ja aukonsuliks sai Eesti soost Brasiilia moekunstnik ja rõivatootja Oskar Metsavaht.
Eesti kogukond Brasiilias
Praegu on eestlasi Brasiilias umbes 500. Suurem osa neist on koondunud São Paulo linna ja osariiki ning vähemal arvul Rio de Janeiro, Paraná, Rio Grande do Sul’i ja muudesse osariikidesse. Nad on heal majanduslikul järjel ja huvitatud sidemete tihendamisest kodumaaga.
Üksikud eestlased jõudsid Brasiiliasse juba 19. sajandi lõpus. Suurem arv eestlasi emigreerus Brasiiliasse kolme grupina: esimene grupp saabus 1917-1918 Brasiilia valitsuse kutsel, neil maksti kinni reis ning neile annetati riigi poolt maad. Teine grupp saabus aastail 1924-1925 sarnastel tingimustel. Kuna eestlastel ei olnud mingit kogemust Brasiilia kliima ja põllundusega, siis jätsid paljud eestlased maa ning siirdusid linnadesse, kus olid paremad töövõimalused.
São Paulo osariigi andmetel saabus Santose sadama kaudu ajavahemikus 1921-1939 Brasiiliasse 2597 eestlast. Tegelikult oli aga Brasiiliasse rännanud eestlaste arv suurem. Kolmas grupp saabus pärast Teist maailmasõda. Neil oli kindel elukutse ja selletõttu suundusid nad otse linnadesse, et oma kutsealal töötada. Neid töötab suurtes rahvusvahelistes firmades ning paljudel on oma ettevõtted. Samuti on eestlasi juhtivatel ametikohtadel Brasiilia riiklikes ettevõtetes.
Brasiilias tegutsevad mitmed Eesti organisatsioonid ning seal on veel mitmeid Eesti Vabariigi kodanikke, kes pole kohaliku riigi kodakondsust võtnud.
Tulles vastu Brasiilias elava eestlaskonna vajadustele, korraldati 2006. aastal konsulaarmissioon São Paulosse. Missiooni käigus osutas muidu New Yorgis resideeriv Eesti konsul kohalikele eestlastele erinevaid konsulaarteenuseid ning võttis vastu Eesti kodaniku passi taotlusi.
Brasiilia iseseisvumine
Brasiilia iseseisvumine oli rida poliitilisi sündmusi aastatel 1821–1824, mille tulemusel eraldus senine Portugali koloonia Bras
Esimese välisriigina tunnustas mais 1824 Brasiilia iseseisvust Ameerika Ühendriigid. Portugal tunnustas Brasiilia iseseisvust augustis 1825 sõlmitud kahepoolse lepinguga, mille alusel nõustus Brasiilia maksma Portugalile kompensatsiooni summas 2 000 000 Suurbritannia naelsterlingit ja kinnitas kirjalikult Portugali nõudmist, et ta ei ühine ühegi muu Portugali kolooniaga.
Vaata pilte Brasiilia iseseisvuspäeva tähistamisest Tallinnas!
Kommentaarid