HOMMIKUSÖÖK STAARIGA | Marju Länikule aitas bravuurikat hommikusööki valmistada Eesti tippkokk Dmitri Rooz (11)

Marjule aitas bravuurikat hommikusööki valmistada Eesti tippkokk Dmitri Rooz. Pakutavaks roaks oli lihtne tomatisalat burrataga. 

Mis on burrata?

Burrata mozzarella on värske itaalia käsitööjuust, mis on valmistatud lehmapiima mozzarellast ning rikkalikust piimjast koorest. Pealt tahke ning seest koorene burrata mozzarella on ainulaadse pehme tekstuuriga
ning pakub gurmaanidele tõelist naudingut!

Meie võtsime põhjaks ahjusooja Rae meierei leiva, mis meenutas ümmargust tordipõhja. Lõikasime selle neljaks. Tükeldasime magusad ploomtomatid neljaks. Lisasime mõnusat värsket kreeka ja sidrunibasiilikut ning valasime need üle oliiviõliga, lisasime musta pipart  Maitsestasime salati kuivatatud tomatite, tatrapopkorni, praetud piiniapähklite, musta pipra, oliivimulla, oregano, suhkru ja soolaga vastavalt maitsele. Tomatisalati kroonisime värske burrata'ga ja valmis ta oligi – lihtne itaaliapärane hommikusöök! 

Vaata täpsemalt videost!

Marju Länik alustas laulmist 1970. aastate algul oma kodupaigas Otepääl

1975. aastal lõpetas ta Otepää keskkooli ja sama aasta suvel sai temast Eesti Riikliku Filharmoonia solist. Suurem tuntus saabus kümnendi lõpus telekonkursil „Kaks takti ette“ ja osalemisega muusikafilmis „Suveviisid Võrtsjärvel“. Samal ajal oli ta Tallinna Filharmoonias orkestri Vana Toomas solist, lauldes ka koos õdede Ele ja Kaja Kõlariga. Kontserte anti Moskvas, Kiievis, Leningradis, Riias ja mujal. 1977–1979 laulis ta Otepääl ansamblis Nustago ja trios Sarm.

Hiljem, 1980. aastatel on ta esinenud ansamblitega Vitamiin, Mobile, Music Seif, Kontakt, Mahavok jt. Saabus tuntus Nõukogude Liidus. Länik on solistina osalenud mitmel rahvusvahelisel konkursil. Kontsertreisid on teda viinud ka Soome, Kuubale, Jugoslaaviasse ja Tšehhi. Aastal 1985 osales ta koos ansambliga Mahavok Moskvas ülemaailmsetel noorsoo- ja üliõpilaspäevadel Gorki pargis peetud kultuuriprogrammis.

1986. aasta Tšornobõli tuumakatastroofi järel külastas ta koos ansambliga Mahavok suletud piirkonda Ukrainas, kus päästetöödel osalenud tuhandetele, sealhulgas Eesti töölistele anti mitu väga emotsionaalseks kujunenud kontserti. Ta on osalenud suvetuuridel, andnud välja albumeid ning osalenud arvukates telesaadetes.

Aastal 2001 otsustas lauljatar astuda uuesti ülikooli

Marju õppis Tallinna Ülikoolis 2001–2005  omandades bakalaureuse cum laude kultuurinõuniku erialal kultuuri-ja kunstimänedžeri lisaerialaga ja 2005–2007 tuli samast magistrikraad summa cum laude kultuurikorralduses. Länik oli valitud Reformierakonna nimekirjas Tallinna linnavolikokku aastatel 2005–2010. 2007. aasta riigikogu valimistel kogus Länik 201 häält ning ei osutunud valituks.

Suur osa Marju Läniku loomingust koosneb originaallugudest

Lugusid on talle kirjutanud eelkõige Mikk Targo, Heini Vaikmaa, Lauri Laubre ja Ivar Männik. Tema tuntuimad hitid on „Ikka jälle“, „Karikakar“, „Ma olen ju naine“, „Head uut aastat“, „Suvekuninganna“, „Päikesemaa“, „Kui sul on raske“, „Varjude mäng“, „Naerdes ja naeratades“ neist osa ka vene keeles. Lauljanna on eri koosseisudega salvestanud umbes 150 laulu. Ise on ta kirjutanud mõne üksiku lauluteksti, kuid muusikat ta endale ise loonud ei ole.

Marju lemmikud on alati olnud muusikafilmid

Marju osales oma esimeses muusikafilmis „Suveviisid Võrtsjärvel“ kahekümneaastasena. 1987. aastal osales Marju muusikafilmis „Pingul keel” ja 1992. aastal sai rolli „Eesti näkilistes“. Lauljatar möönab, et tahtnuks filmides rohkem kaasa teha ja osi ka pakuti ent näitlejatöö eeldanuks kuudepikkust lavast eemalolekut . Marju otsustas, et laulmine on tähtsam. 

90ndatel tegi Eestis, nagu mujalgi maailmas, võidukäiku tantsumuusika. Edetabelitesse jõudsid tema originaallood „Head uut aastat“, „Naerdes ja naeratades“, „Vaid üks mees“. Lauljatar palus ka endale lava-show’de ajaks appi kelmikad tantsupoisid. Linnahallis lavastatud muusikalis „Suudle mind, Kate“ laulis Marju koos Helgi Salloga. Ta lõi kaasa ka teleseriaalides „Salmonid“ ja „Vabariik“.

Miks on Marju otsustanud pere loomise asemel pühenduda vaid karjäärile?

35-aastaselt tundis lauljanna, et kuigi pereloomiseks oleks aeg õige, siis elu-olu selleks oli tema jaoks toona liialt ebakindel. Kuigi esinemisi jätkus nii Eestis, kui ka välismaal, siis noores vabariigis tuli kõik alles luua, polnud lastetoetusi ega teisi sotsiaalseid garantiisid ning ka muusikute töökorraldus oli alles kujunemisjärgus.

Marju kinnitab: „Oleks meil siis olnud stabiilne riik, rääkimata emapalgast nagu praegu, oleks ka minul laps või lapsed, aga olen alati olnud väga vastutustundlik. Ma ei julgenud võtta riske, mille pärast võinuks kannatada veel ka keegi teine. Oleksin ju pidanud valmis olema selleks, et pean üksi hakkama saama.“

Vaata meeleolukat videointervjuud Marju Länikuga Õhtulehe veebist!