POOL SAJANDIT ABIELU: Taani printsess Margrethe ja prantsuse aadlik Henri Marie Jean André de Laborde de Monpezat abiellusid 10. juunil 1967. Järgmise aasta mais sündis kroonprints Frederik, 1969. aasta juunis prints Joachim.Foto: VIDA PRESS
Inimesed
12. september 2017, 01:00

Rusuv uudis Taani kuningakojast: kuninganna abikaasa kannatab dementsuse all (1)

Augusti algul teatas Taani kuninganna abikaasa prints Henrik südametäiega, et ei lase end Margrethe II kõrvale matta. „Mu naine teeb minust narri!“ kuulutas 83aastane prantsuse päritolu eksdiplomaat, kes oleks tahtnud olla kuningas. Kas õukonna värske teade, et Henrik põeb dementsust, seletab tema hiljutisi raevupurskeid?

Daily Maili teatel selgus suve lõpul tehtud põhjalikel uuringutel, et julm haigus on arenenud kiiremini, kui arstid eeldasid, ning printsi ametlikke kohustusi vähendatakse märgatavalt. „Rigshospitaleti (üks Taani suuremaid haiglaid – toim) sõnul on kognitiivse võimekuse langus suurem, kui printsi vanuse põhjal võiks arvata,“ vahendab leht õukonna avaldust.

Alles augusti algul šokeeris Prantsusmaa krahvisuguvõsast pärit ja nooruses diplomaadina tegutsenud prints Taani üldsust avaldusega, et ta ei luba end matta naise kõrvale Roskilde katedraali, kuhu Taani riigipäid on sängitatud 1559. aastast peale. Ometi oli kuninganna Margrethe II (77) lasknud endale ja oma mehele isegi spetsiaalse sarkofaagi kujustada. 1967. aastast kuningannaga abielus olev Henrik väitis, et Margrethe pole talle osutanud lugupidamist, mida üks normaalne naine oma mehele osutama peab – etteheide puudutab tõsiasja, et Margrethe II ei lasknud pärast troonile tõusmist oma abikaasast kuningat teha, vaid too pidi esmalt leppima tiitliga Tema Kuninglik Kõrgus Taani prints Henrik, seejärel tiitliga Tema Kuninglik Kõrgus Prints-Abikaasa. Viimatisest tiitlist loobus Henrik mullu aprillis.

Margrethe II, kel on kaks poega ja seitse lapselast, on taanlaste seas ülimalt armastatud monarh. Ta on tunnustatud kunstnik ning samas oma lõbusa naeru ja sigaretilembusega kosutavalt lihtinimlik. Kuid vabal ajal luuletada armastav Henrik on üle elanud suuri sisemisi võitlusi. „Pole saladus, et prints on hulga aastaid olnud oma rolli ja Taani monarhia antud tiitli tõttu õnnetu,“ ütles kuningakoja pressiülem Lene Balleby. „See rahulolematus on aastatega üha kasvanud ja kasvanud.”

Prints: „Kuninganna peab mõistma, et abikaasad on võrdsed.“

Rahulolematusel lasi Henrik välja paista esimest korda juba üle 30 aasta tagasi, kui nurises teleesinemisel, et tal on paha oma naise käest suitsuraha küsida. Viimaks määrati printsile palk ja esinduskulud, kuid tiitlit pole ta saanud tänini. 2002. aastal lahkus prints solvunult Taanist ning asus elama oma lossi Lõuna-Prantsusmaal. Ta oli haavunud, et Margrethe, kes ei saanud vana-aastaõhtu banketti juhtida, määras oma asemikuks nende poja, kroonprints Frederiki. Prints Henrik olevat tundnud end kõrvalejäetuna ja alandatuna. „Olen palju aastaid olnud Taanis teisel kohal. Olen olnud selle rolliga rahul, aga ma ei taha, et mind kõigi nende aastate järel kolmandale kohale jäetaks,” ütles Henrik, kes soostus oma naise pika veenmise peale Taani naasma alles kolme nädala pärast.

Prints Henrikut pole lohutanud teadmine, et teistes Euroopa kuningakodades jagatakse tiitleid sama põhimõtte järgi. Elizabeth II abikaasat prints Philipit pole kusagil kurtmas kuuldud. Kuid Henriku raev on viimase suvega paisunud. Värske diagnoos näitab tema tundeavaldusi siiski uues valguses. Augustikuises videointervjuus Taani ajakirjale Se og Hør kuulutas prints oma naisest rääkides: „Ta teeb minust narri. Ma ei abiellunud kuningannaga selleks, et mind Roskildesse maetaks.“

„Mu naine on otsustanud, et ta tahab olla kuninganna, ja see teeb mulle suurt rõõmu. Aga inimesena peab ta mõistma, et kui mees ja naine on abielus, on nad võrdsed,” toonitas prints Henrik.