TUNNUSTUSETA: Pikajuukselise biitnikuna ei saanud Toivo Kurmet nõukaaja Eestis oma tiibu nii laialt sirutada, kui tahtnuks ja väärinuks.Foto: Erakogu
Sirje Presnal 11. september 2017 00:01
„Kuidas on võimalik, et oleme olukorras, kus Eesti parima helilooja looming on Eestis praktiliselt tundmatu?“ laiutab Jüri Lina käsi. Jaak Joala lauldud „Naeru“ ja „Suvehäält“ teavad kõik. Nende autor, Toivo Kurmet, on kirjutanud sadu samaväärseid ja paremaidki laule, ka imekaunist instrumentaalmuusikat, kuid neist ei tea me peaaegu midagi.

„Kuidas on võimalik, et oleme olukorras, kus Eesti parima helilooja looming on Eestis praktiliselt tundmatu?“ laiutab Jüri Lina käsi. Jaak Joala lauldud „Naeru“ ja „Suvehäält“ teavad kõik. Nende autor, Toivo Kurmet, on kirjutanud sadu samaväärseid ja paremaidki laule, ka imekaunist instrumentaalmuusikat, kuid neist ei tea me peaaegu midagi.

Tõsi küll, Kurmeti pikaaegne sõber Jüri Lina on üpris suure osa tema loomingust Rootsis välja andnud ning vändanud temast ka tunniajase filmi „Meloodiate lummuses“, kuid ta leiab, et seda on vähe. Sedavõrd andekas helilooja vääriks ka kodumaal suuremat tähelepanu.  

„Nüüd oleme sellises naeruväärses seisus, et Jaak Joala hinnangul Eesti parima helilooja loomingust tunneme praktiliselt ainult kolme laulu. Kõik ülejäänu on tundmatu – seda ei mängita ei raadios ega kontsertidel, seda ei tutvustata,“ on Lina nõutu. „See paneb mind sõna otseses mõttes nördima.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad