Eesti metsFoto: Teet Malsroos
Tele
6. september 2017, 21:23

„Pealtnägija“ alustas uut hooaega: metsavahendajad moosivad vanainimestel naha üle kõrvade (29)

Hooaja esimeses „Pealtnägijas“ räägiti jõhkratest võtetest metsavahenduses. Saatejuhid kõnelesid nii ohvrite kui kenasti kasumit teenivate vahendajatega. Viimased süüdistavad kõiges hoopis konkurente, kuid kolm vanemas eas härrat tunnevad ennast petetuna, sest neile pakuti metsa tegelikust väärtusest kõvasti väiksemaid summasid. Vanahärradele tehtud ülekohus tundub seda valusam, kui selgub, millist laia elu elavad metsavahendajad ise.

Heldur, Heiti ja Kaupo on erametsa omanikud, väärikas eas meesterahvad. Nad on kolm kümnest metsavahendamisfirmaga Eesti Metsameister rahulolematust kliendist, kellest „Pealtnägija“ teadlik on. Nii telefonis kui kohapeal korralikku mesijuttu ajanud müügiinimesed tõmbasid härrade sõnul neil korralikult naha ümber kõrvade.

Ehkki Eesti Metsameistri juhataja Taavi Lellep lubab Mihkel Kärmasega kohtuda (seda küll neutraalsel pinnal), ilmuvad intervjuule hoopis ettevõtet esindav advokaat, firma ostujuht ja metsanduse vanemnõunik Ats Loot. Firma esindajad filmivad intervjuud omalt poolt.

Ats Loot kinnitab, et nende poolt mingeid ebaseaduslikke või ebaeetilisi võtteid kasutatud ei ole. Ta väljendab veendumust, et kolm vanainimest on segaduses ja seda kasutavad ära hoopis Eesti Metsameistri konkurendid.

Kärmas toob firmameeste ette tõendid sellest, et kahel juhul kolmest sõlmisid metsaomanikud lepingud hoopis kolmandate osapooltega. "Mis see teie huvi siis on? Vahendusraha saate või?" ei mõista Kärmas sellist taktikat. Vastuseks tuleb, et Eesti Metsameister räägib kliendiga läbi, aga tehingu tegemine antakse üle koostööpartnerile. Kärmas küsib uuesti, kas sellise läbirääkimise eest on siis ette nähtud ka mingi vahendustasu. "Olete samariitlased, midagi targemat pole teha?" ärritub Kärmas.

Oma meetodite osas on firma esindajad napisõnalised. Kui firmal on mingis piirkonnas metsa vastu huvi, siis leiavad nad riiklikust registrist omanikud. Kuidas jõutakse kontakttelefonini, on ärisaladus. Ettevõte väidab lihtsalt, et oskab hästi kasutada nii erinevaid registreid kui Google'i otsingut. Ats Loot rõhutab, et mitte kedagi millekski ei survestata.

Kaupo, Heldur ja Heiti viimase osas päris nõus ei ole. Neile helistati järjekindlalt. Lõpuks nõustusid kõik mehed metsa müüma. Summad, mis iga mees oma metsa eest sai, võivad tunduda suured, kuid tegelikkuses olid kõik metsatukad hoopis rohkem väärt. Nagu hiljem Eesti Metsameistrist sõltumatult tehtud hindamisel selgus, oli Helduri mets oli saadud summast kolm, Kaupo oma kaks korda kallim. Heiti ei saanud aga üldse esiti välja arvutatud summat näha, nimelt rõhutati talle hiljem, et esialgne hindamine tehti kogu metsale. Et tema müüs sellest vaid osa, siis saigi ta raha vaid selle eest. Heitilt mõne tuhande eest saadud mets müüdi maha 38 000 euroga. „Eesti Metsameister pakkus mitmekülgset kompleksteenust, millel on omakorda „kulutused“,“ selgitab Ats Loot.

Kõige takkapihta läks firma veel meeste vastu kohtusse, kui need lepingust taganeda üritasid. Kaupo ja Heldur tulid kohtumajast suhteliselt hästi välja. Heldur sai metsa tagasi, Kaupo müüs enda oma topelthinnaga maha. Heiti sai kohtuvälise kokkuleppe alusel metsa eest raha juurde.

Metsakonsultant Piret Arvi soovitab selliste helistajatega üldse mitte tegemist teha ja metsale ise ostja leida. Tema ise, ta lähedased ja eriti muidugi vanemad inimesed saavad pidevalt moosivaid kõnesid - üks kõne tuleb talle isegi intervjuu ajal.

„Pealtnägija“ leiab suurema vaevate sotsiaalmeediast üles ka firma juhataja Taavi Lellepi. Tema koos venna Tõnisega, kellele kuulub sarnane äri, Eesti Maavara, näib armastavat luksuslikku elu, reisimist ja häšštääge nagu #champagne, #gucci ja #shopping. Kaks korda kriminaalkorras karistatud ja ennast „Playboyna“ tituleerival Lellepil jäigi „Pealtnägijale“ intervjuu andmata.