Inimesed

Jaapani printsess ohverdab armastuse nimel koha keiserlikus peres 

Triin Tael, 4. september 2017, 17:36
PILGUD TULVIL ARMASTUST: Prints Akishino vanem tütar printsess Mako teatas avalikult, et abiellub oma ülikooliaegse kallima Kei Komuroga.Foto: REUTERS/ SCANPIX
Jaapani keisri Akihito vanim lapselaps printsess Mako teatas ametlikult, et ta lahkub keiserlikust perest, abiellumaks oma endise kursusekaaslasega. „Kõigepealt köitis mind tema särav naeratus,” seletas armastuse tõttu tiitli kaotav 25aastane printsess pressikonverentsil oma peigmehe Kei Komuro kõrval istudes ja leebelt naeratades.

Kei Komuro on sama vana kui printsess Mako – 25aastane. Noored tutvusid Tokyo rahvusvahelises kristlikus ülikoolis õppides ning nende armusuhe on kestnud viis aastat. Sestsaadik on printsess saanud Leicesteri ülikoolist magistrikraadi, õpib oma Tokyo alma mater’i doktorantuuris ning töötab muuseumis teadurina. Kei on ühe Tokyo advokaadibüroo palgal.  

Samal teemal

Abieluettepaneku tegi Kei oma kõrgest soost sõbratarile 2013. aasta detsembris õhtusöögil, vahendab Briti leht The Telegraph. Pärast seda tutvustas printsess Mako noormeest oma vanematele – keiser Akihito nooremale pojale prints Akishinole, kes on troonipärimisjärjekorras teine, ja printsess Kikole. Printsess kinnitas emale-isale, et tahab Keiga oma tuleviku ühendada.

Praegune keiser tahab troonist loobuda

Kei Komuro väljendas pressikonverentsil tänulikkust, et printsessi vanemad ja vanavanemad – keiser Akihito ja keisrinna Michiko – on teda soojalt vastu võtnud. Kihluse avalikule väljakuulutamisele järgneb ajakirja People teatel „Nosai no Gi” – ametlik kihlustseremoonia, kus peigmees annab kinke.

Kui printsessi kihlumine tänavu mais teatavaks sai, rõhutati ajakirjandusväljaannetes: Mako jaoks tähendab tavainimesega abiellumine tiitlist loobumist ning keiserlikust perekonnast lahkumist. See puhus taas loitvele debati Jaapani range troonipärimisseaduse üle.

Võimuloleva 83aastase keisri Akihito tervis on kehv ning ta on avaldanud soovi troonist loobuda. Jaapani keisrid pole seda teinud ligi kakssada aastat. Ent Akihito tunnistas mullu augustis, et vanuse ja tervise tõttu on tal raske oma ametikohustusi täita. Keisril, kes tõusis Krüsanteemtroonile 1989. aastal pärast oma isa Hirohito surma, on seljataga südamelõikus ning võitlus eesnäärmevähiga.

Tänavu mais kiitiski Jaapani valitsus heaks eelnõu, mis lubab keiser Akihitol ameti maha panna. Juunis võttis Jaapani valitsus eelnõu, mis kehtib ainult praegusele keisrile, vastu. Usutakse, et keiser viib oma tahtmise täide järgmise aasta detsembris, kui tal täitub 85 eluaastat.

Troonipärijate hulk kuivab kokku

Siis tõuseb Krüsanteemtrooni 126. valdajaks tema vanem poeg, kroonprints Naruhito (57), kel on üksainus järeltulija – tütar Aiko (15). Kuid naistel pole 70 aastat kehtinud seaduse järgi Jaapani troonile asja. Seetõttu järgneb Naruhitole troonipärimisjärjekorras tema noorem vend prints Akishino (51). Viimasel on kolm last: printsessid Mako (25) ja Kako (22) – ning kauaoodatud poeg, prints Hisahito. 

Jaapani keiserliku suguvõsa troonipärijate hulga kokkukuivamine on kutsunud esile üleskutseid lubada ka naistel troonile tõusta või vähemalt jätta neile alles nende keiserlik staatus, et nad saaksid õukondlikke kohustusi täita, kirjutas New York Times tänavu kevadel. Valitsus andis keiser Akihitole õiguse troonist loobuda, ent keiserliku pere printsessidele troonipärimisõigust ei andnud, ehkki üldsus seda ootab. 

Kyodo Newsi korraldatud küsitluses kinnitas 86% vastanutest, et nad on naiste valitsemisõiguse poolt. Ligi 2/3 avaldas arvamust, et keiserlikust perest pärit naiste pojad ja ka tütred peaksid saama troonipärimisõiguse.

Suutmatus poega saada viis kroonprintsessi sügavasse depressiooni

Praegune Jaapani kroonprints Naruhito armus 1986. aastal Tokyo ülikooli tudengineidu Masako Owadasse, kelle isa oli tähtis diplomaat ja Rahvusvahelise Justiitskohtu endine president Hisashi Owada. Väiksena nii Moskvas kui ka New Yorgis elanud, vahepeal Jaapanisse naasnud, kuid keskkoolipõlves koos perega USAsse tagasi pöördunud Masako lõpetas 1985. aastal maineka Harvardi ülikooli majandusteaduse bakalaureusena. Neiul oli kindel soov diplomaatias karjääri teha ning ta andis printsile kaks korda korvi. Kuid Naruhito ei jätnud jonni ning 9. detsembril 1992 võttis Masako viimaks kosjad vastu.

Pulmad peeti järgmise aasta juunis, kuid pere loomine oli vaevaline. Detsembris 1999 teatati printsess Masako rasedusest, kuid see lõppes nurisünnitusega. 2001. aasta detsembris, kui abielu oli kestnud üle kaheksa aasta, sai selleks ajaks juba kroonprintsiks tõusnud Naruhito viimaks isaks. Kuid Masako tõi ilmale tütre. See jäi tema esimeseks ja viimaseks lapseks. Valitsus kaalus juba troonipärimisseaduse muutmist, kuid 2006. aastal sünnitas Naruhito vennanaine printsess Akishino poja ja päriluskriis oli selleks korraks läbi.

Masakot on aga 2002. aastast saadik haruharva avalikkuse ees nähtud. Käivad jutud, et suutmatus troonipärijale poega kinkida ning raske kohanemine keiserliku perega põhjustas kroonprintsessil sügava depressiooni. “Tahan, et avalikkus mõistaks: Masako teeb ümberkaudsete abiga endistviisi äärmisi jõupingutusi,” ütles troonipärija 2008. aastal ilma abikaasata Hispaaniat külastades. Neli aastat hiljem tänas kroonprintsess oma avalduses jaapanlasi toetuse eest ning ütles, et saab ikka veel ravi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee