ESIMENE KOOLIPÄEV: Rain Tolk ning muusik ja ehtekunstnik Helina Risti poegade Lukase ja Rubeniga.Foto: Robin Roots
Inimesed
3. september 2017, 19:33

Rain Tolgi poja nõu väikevennale: “Ära mine koolis liiga kergesti närvi!”

Näitleja ja režissööri Rain Tolgi noorem poeg Lukas alustas kooliteed Gustav Adolfi gümnaasiumis, kus õpib ka tema kaks aastat vanem vend Ruben. „Esimene koolipäev oli nendele muidugi meeliülendav sündmus. Mullegi oli see loomulikult huvitav. Varsti saab neile niikuinii selgeks, et kooliskäimine on 90 protsendi ulatuses tüütu, väsitav ja ebainspireeriv,“ muigab Rain.

„Aga kui nad lõpuks isiksuse arengul ja teadmiste omandamisel uue kvaliteedini jõuavad, oskavad nad ehk neid kannatusi omal moel ka hinnata,” möönab filmimees.

Lukase vanem vend Ruben, kes läks kolmandasse klassi, vastab küsimusele, kas ta andis kogenud kooliõpilasena väikevennale tähtsat nõu, pikemalt mõtlemata: „Jah. Ütlesin talle, et ta ilusti käituks ega läheks iga asja peale närvi. Ja et kui sa tahad õpetajaga rääkida, siis tõsta käsi. Ja veel seda, et telefon peab olema kogu aeg kotis.“

Ruben tunnistab, et kooli muudavad kõige paremaks sõbrad – see oli ka põhjus, mis ta kõikide suviste tegemiste kõrvalt natuke siiski kooli ootas. Küsimusele, kas õppida on tore, vastab ta üürikese mõtlemise järel siiski, et mitte eriti. Ometi on Rubenil kindel lemmikõppeaine – digitund.

Raini sõnul teebki Gustav Adolfi gümnaasiumi eriliseks see, et lastele selgitatakse palju digimaailmas toimuvat. Olulist rolli kooli valikul mängis ka asukoht. „See on kodule kõige lähemal. Ja tundub, et see on kuidagi novaatorlik ja lastesõbralik kool,“ märgib Rain. „On mõnus õhkkond ja meeldivad õpetajad,“ ütleb ta.

ESIMENE KOOLIPÄEV: Rain Tolk ning muusik ja ehtekunstnik Helina Risti poegade Lukase ja Rubeniga. Foto: Robin Roots

Aga kas ta ise ootas omal ajal kooli? „Kindlasti ei oodanud. Kool oli ikka paras katsumus,“ meenutab ta ja seletab, et kool tähendas ju pidevat kodutööde tegemist ja tohutult tüütut varajast ärkamist.

„Olgem ausad, ma ei tea tegelikult kedagi, kes oleks end koolis väga õnnelikuna tundnud. Aga omaette küsimus on, kas see, mida me oma kultuuris õnneks peame, on üldse miski, mis meid tegelikult rahuldab. Võimalik, et teadmistest tulenev hasart ja pingutus annavad meile hoopis efektiivsemad instrumendid elamisväärseks eluks,“ arutleb Rain.

Raini ja tema vanemat poega Rubenit on võimalik peagi ka kinolinal näha. Andres ja Katrin Maimiku mängufilm “Minu näoga onu” esilinastub 21. septembril ning Ruben kehastab seal peaosatäitjat Raini lapsena. “Kui võrrelda meie lapsepõlvefotosid, siis Rubenit ja mind on võimalik täiesti vabalt segamini ajada. Me oleme üks-ühele sarnased. Selles mõttes oli täiesti möödapääsmatu, et ainult Ruben saab seal mind lapsena mängida.”