Inimesed

Vitraažikunstnik Dolores Hoffmann: lapsena oli vaesus nii suur, et kunstitarvetest võisin vaid und näha

Külli Reinup, 1. september 2017, 00:01

4 KOMMENTAARI

a
ave a./ 1. september 2017, 12:51
Oleme Doloresega kohtunud vaid korra, kuid olen kaudselt ta elu ja loominguga kogu aeg kursis. Eriti vaimustas mind ta vitraažidest koostatud raamat. (Huvitav, kas seda saab veel kuskilt - see oleks oma fotode kvalteedi ja sisukusega ka täna suurepärane kingitus!) Ja see tänane lugu siin on tõesti suure kunstnku vääriline. Kiitus autorile. Ja Doloresele ikka jätkuvat indu ja jõudu oma ideede teostamisel. Imettlen teda. Ja kadestan ka... natukene.
e
Einar/ 1. september 2017, 09:36
Tere Lorka! Oma vitraazide läbi oled Sa "Jumaliku pimeduse meditatiivse valguse" nähtavaks teinud. Suur tänu Sulle!
m
mari/ 1. september 2017, 07:43
On, mida vaadata ja eeskujuks võtta. Mõtted kunstist on värskendavalt vanamoodsad. Nö.surnud kunsti on praegu nii palju, et sellega on hakatud ära harjuma ning ei osatagi enam muud tahta.
l
1. september 2017, 17:26
Loodan samuti aina, et nn surnud kunsti aeg hakkab ometi ümber saama. Aga kus sa sellega, aina usinamalt vorbivad. Hea lihtne teha, igaüks saab suur kunstnik olla, Või vaatavad, irvitavad, kui kaugele publik end mõnitada laseb. Laseb, ikka laseb. keegi ei taha ju mõni rumal olla.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee