Liisa Pakosta: vanemad lapsed on pesamuna hoolikalt kooliks ette valmistanud (3)

Kuigi Helmi Mari saab alles septembris seitsmeseks, ei olnud küsimustki, kas tüdruk sel aastal kooli saata või mitte. "Helmi oli koolielu juba õdede-vendade pealt nii palju kõrvalt näinud, et kaalusime isegi juba aasta tagasi kooli minemist," tunnistab Pakosta. "Aga see oleks olnud siiski natuke vara. Õpetaja ei soovitanud seda ja me ikka usume õpetajat."

Pakosta märgib, et läks ka ise kuueselt kooli. "Midagi stressitekitavat küll ei meenu. Ma pooldan varasemat kooli minemist. Eestis minnakse niigi võrreldes paljude muude Euroopa riikidega hiljem kooli ja meie koolilõpetajad on võrreldes teiste maade saatusekaaslastega aasta võrra vanemad.

Üldiselt on esimese klassi riiklik õppekava aga hõre, tähelepanu on suuresti sotsiaalsete oskuste omandamisel – kuidas suhelda teiste õpilastega, kuidas kooliga harjuda. Kui laps on muidu sotsiaalselt küps, siis ei valmista kooliminek talle õppimise poolest raskusi. Ja Helmi on küll väga iseseisev ja hakkaja," kinnitab Pakosta.

"Ta on saanud enesekehtestamist kõvasti harjutada pereringis ja teiseks on ta iseseisvalt usinasti käinud trennides ja loomaaia loomasõprade ringis. Ta oskab suhelda ja saab kõigega väga hästi hakkama. Ma ei muretse väga esimese kooliaasta pärast," on Pakosta rahulik.

Põhiline mure on tema sõnul seotud sellega, kuidas suvevabadustega harjunud laps uuele režiimile allutada. "Ta oli väga nördinud, kui me ütlesime talle, et ta ei saa 1. septembri aktusele rattaga tuhiseda."

Kooliks ettevalmistumise töö on vanemad õed-vennad ema-isa eest ära teinud. “Vanem õde Helena on temaga nii palju kooli mänginud, et ta on saanud – paha nüüd öelda – kõva drilli. Ja tõesti, mina ei ole kooli mängimist kuidagi suunanud, nad on seda täitsa vabast tahtest korraldanud," muigab pereema.

“Helena matkis oma õpetajaid nii siiralt ja detailitäpselt järgi, et meil oli kõrvaltoas raskusi naeru pidamisega. Poiste õpetussõnad on olnud, no kuidas seda nüüd öeldagi, rohkem praktilist laadi."

Kuna lapsed õpivad ühes koolis, on võimalik pärandada üksteisele koolivormiosi. "Need on suhteliselt vastupidavad," kiidab Pakosta.

Hea meel on tal sellegi üle, et koolipäev algab Helmil kell üheksa. "Paljud minu tuttavad on öelnud, et need esimesed klassid, kes lähevad kooli hiljem, on õnnega koos ja nendel, kellel algab kool kell kaheksa või veerand üheksa, on tõesti palju raskem. Ja kool on kodule lähedal. Tee on talle juba hästi selge."

Pakosta lisab veel, et esimene lastevanemate koosolek toimus juba teisipäeval. "Klassiõpetaja, kes jättis väga hea mulje, on koolis täitsa uus ja alles alustab oma õpetajateed. Ootame hästi suure põnevusega, sest väärtushinnangud klappisid kohe."