Inimesed

Yoko Alender: kooliasjade ostmisel püüame olla praktilised (9)

Katharina Toomemets, 1. september 2017, 12:56
Yoko Alenderi tütar Uma alustas kooliteed Vanalinna hariduskolleegiumisFoto: Stanislav Moškov
„Uma Chantal läheb Vanalinna Hariduskolleegiumisse. See on meil kodule lähedal, sinna saab minna jala ja rattaga. Mulle meeldib selline kogukonnakooli värk, kus ka lapsevanemad asjades kaasa löövad,“ räägib poliitik Yoko Alender. VHK-s käivad ka Uma vend Kaarel Bo ja õde Herta Ing.

Yoko räägib, et enne päris kooli algust on lastele tehtud ka koolivalmiduse katsed. „Nad käivad nullklassis ja katsed on tehtud nii, et nende valmidust kooliks on jälgitud. See pole laste jaoks olnud mingi tohutu hindamine.“ Et Uma on Alenderi peres kolmas laps, on lugema ja kirjutama õppimine naise sõnul tulnud teiste kõrval. „Ma julgeks öelda, et lausa iseenesest. Kuidagi treeninud või drillinud me teda ei ole. Eks väiksemad ikka õpivad suuremate pealt, tahavad kõike järele teha ja tublid olla,“ seletab Alender, et mingit stressi lapse õpetamisega kaasnenud pole. „Lasteaias ja nullklassis tehakse lastega samuti mängu käigus väga head tööd. Peab ütlema, et lapsevanema jaoks kujuneb see nii, et laps ühel päeval lihtsalt loeb,“ muigab Yoko.

Samal teemal

Kooliasjade ostmisel püüab Yoko olla praktiline. Naine ütleb, et kolmandaks lapseks olemisel on omad rõõmud ja eripärad. „Palju asju – kasvõi koolivormid ja –kotid – jäävad suurematest üle. Oleme püüdnud otsida tasakaalu, sest kõiki asju pole ju uusi vaja,“ sõnab Yoko ja muigab, et lapsele tuleb mõned asjad ilusaks rääkida. „Tänapäeval on asjade hullust ja survet kaubanduse poolt päris palju. Muidugi on esimene klass lapse elus oluline asi ja seda peab natuke ikka tähistama ja nii peab ka kolmandal lapsel olema mõni asi päris tema oma ja ainult talle ostetud ja valitud.“ Yoko arvab, et ilmselt pole igal esimese klassi lapsel vaja ka sajaeurost koolikotti, sest teise klassi minnes võib maitse juba muutunud olla. „Muidugi iga vanem tunneb oma last ja mõnel peabki see sajaeurone kott neli aastat vastu ja laps on nõus sellega käima.“

Yoko ütleb, et Uma on koolimineku eel tõeliselt hoos ja elevil. „Kui suurematel on koolivaheaeg alanud, siis väiksemad ei ole kippunud enam eriti lasteaeda minema,“ räägib Alender ja lisab, et paaril viimasel nädalal on kooliminekuni juba päevi loetud. „Uma jaoks on see täiesti uus ja teistsugune etapp. Ta harjutab juba ka tänaval käimist – ei käi meie kõrval, vaid natuke ees- või tagapool,“ naerab ta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee