Inimesed

Suri raadioajakirjanik Feliks Leet (26. mai 1922 – 28. august 2017)

„Ja nüüd helilint Pärnumaalt, kus nagu ikka küsib ja vastab Feliks Leet.“ (2)

Keit Paju, Henry Linnard, Rainer Kerge, 29. august 2017, 00:01
LEGENDAARNE: Eile 95 aasta vanusena surnud raadioajakirjanik Feliks Leet tavatses kogu raadioloo - nii küsimused kui ka vastused - oma peas valmis komponeerida ning ta aitas sageli vastajail ütlusi formuleerida.Foto: Ants Liigus/ Pärnu Postimees
„Feliks Leedi omapära usutlejana seisnes selles, et ta komponeeris oma peas valmis kogu raadioloo – nii küsimused kui ka vastused – ning aitas vastajail sageli ütlusi formuleerida,“ meenutab tuntud pärimust Feliks Leedi intervjueerimistehnikast Tartu ülikooli raadioajakirjanduse õppejõud Urmas Loit.

Eile 95 aasta vanusena surnud raadioajakirjanik Feliks Leedi üht lemmiktöövõtet kirjeldanud juba aastakümneid tagasi Tiit Karuks, kes teatanud päevast Vikerraadio uudistesaadet juhtides: „Ja nüüd helilint Pärnumaalt, kus nagu ikka küsib ja vastab Feliks Leet.“

Samal teemal

Leet ise pidas kolleegi kommentaari kõrgema klassi naljaks. „Mis ma ikka teen, kui traktorist vastab igale küsimusele möh. Tuli ju midagi lustakat välja mõelda,“ muigab ta 2006. aasta detsembri Õhtulehes ilmunud Urmas Vahe artiklis „Feliks Leet – reporter popis nahkmantlis.“

Miks popis nahkmantlis? Selle kehakatte kiituseks räägib Feliks Leet samas artiklis järgmise loo: „Minu koht oli ikka põllul, laudas või merel. Laudas olen kõike rõõme tunda saanud. Küll lehmal tagumistest jalgadest hoidnud ja ilmale tuleva vasikaga tõtt vahtinud. Ja mitu korda on mind tõsise p**arahega üle kallatud. Tead, miks tuli vormirõivas enne lauta minekut selga panna? See popp nahkmantel. Kui lehm sind täis p**andab, saavad laudamehed su otse voolikust üle lasta.“

Aastail 1952–1991 Eesti Raadios korrespondendi ja kommentaatorina töötanud Feliks Leedil olnud kapis tervelt kolm nahkmantlit. Muide, huumorisoone kohta ütleb raadiolegend samas loos: „Selle panid hiljuti ilusti paika inglased, kes uurisid, et ainult 20 protsenti inimestest on võimelised heast naljast aru saama. Ning 2 protsenti head nalja tegema. Loen ennast selle kahe protsendi sisse.“

Rääkis mõnusaid lugusid

Feliks Undusk, Leedi kolleeg „Päevakaja“ saatest, uuris just paar nädalat tagasi, kas on paslik vanahärrale külla minna. Plaanist paraku enam asja ei saanud.

„Ma käisin tema juures kuskil poolteist aastat tagasi,“ meenutab Undusk viimast kohtumist. „Siis ma tegin temaga veel ühe loo TV3e „Seitsmestesse uudistesse“. Ta oli väga reibas. Kuigi ta oli täiesti pime, ütles, et on täitsa elukõlblik, kuigi ta toast iseseisvalt väljas ei käinud.“

Undusk juhtis koos Leediga omal ajal raadiosaadet „Päevakaja“, kambas kolmaski Feliks – Feliks Kaasik. „Viimasel korral meenutas Feliks Leet mulle lõbusat seika. Tuli kiri direktor Aado Slutskile, et mis poliitika teil on, kas teil peale Feliksite „Päevakajasse“ kedagi tööle ei võetagi!“

Undusk tunnistab Leedile mõeldes, et mööda on saanud üks väga pikk ja seiklusrohke ajakirjaniku elu. „Igal juhul müts maha tema ees. Ta oli hästi lõbus alati, tõi alati toimetusse kingitusi kaasa, rääkis alati mõnusaid lugusid, andis häid ideid.“

Hoidis Pärnul silma peal

Raadiokolleeg Tõnis Erilaid tunnistab muigamisi, et korrespondent Leedi nii-öelda vastutusalas ehk Pärnus ei saanud sammugi astuda ilma, et Leet sellest teada ei saanud.

Igatahes olla 1970ndate alguses juhtunud lugu, kuidas Tõnis ja Helgi Erilaid olid just heitnud Pärnu rannaliivale päikesevanne võtma, kui nende kõrvale potsatas Leet ja seletas, et talle kanti ette Erilaidide liikumisest Pärnus.

“Eks ta tundis mu abikaasa punaste juuste järgi ära, aga ise ütles, et kanti ette ja tema teab kõike, mis Pärnus toimub,” kahtlustab Erilaid muheledes. Tõdedes samas, et raadiolegend hoidis Pärnul ajakirjanikuna kiivalt silma peal.

„Kohaliku korrespondendina oli Leedil kahtlemata väga hea nina teemade leidmise osas,“ tunnistab raadioajakirjanduse õppejõud Urmas Loit. Meenutades, et Leedile meeldis lugusid jutustada ja aeg-ajalt sattus ta ise ka veel vanuigi lugude sisse. „Feliks Leet käis ka veel kõrges eas kõikidel raadio aastapäevadel, mida korraldas nii ringhäälingute liit kui ka ringhäälingumuuseum. Muuseumis oli ta samuti sage külaline. Ühel pidulikul ekskursioonil komistas ta nii õnnetult Türi raadiomasti maketi aluse ääre otsa, et oleks äärepealt maketi purustanud. See peenmehaaniline eksponaat jäi siiski terveks, aga maketi ohutustulukesed sellest juhtumist alates enam ei põle.

Sedagi lugu saab muuseumi giid masti juures Feliks Leediga seoses veel kaua pajatada.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee