MUINASTULED SALMISTUL: Salmistu rannas peeti muinastulede ööd rahulikult, ilma suurema mölluta.
Foto: Tiina Kõrtsini
Muinastulede ööd hakkas Eestis populariseerima meremees Mairold Vaik umbes kümme aastat tagasi.
„Minu andmetel sai see traditsioon alguse 25 aastat tagasi, kui kaks sõpra tegid lõkked Soomes ja Eestis: üks tegi lõkke Hiiumaal Tahkuna rannas ja teine lõkke Turu kandis. Sellest võis see alguse saada, aga see idee on ilmselt ringelnud ka varem juba. Lennart Meri olla juba 80ndatel ühel saarlasel külas käies küsinud, kas ta süütab õhtul rannas lõkkeid. See võib vabalt olla ka 30 aastat vana traditsioon ja see võib olla tekkinud kollektiivsest mälust, et kuskil keegi on öelnud midagi ja see on suust suhu levinud,“ räägib Vaik innukalt ürituse ajaloost.
Laiema kõlapinna sai üritus mehe sõnul umbes kümme üheksa aastat tagasi, kui ta hakkas koguma lõkkesüütamise traditsiooni kohta infot: kus neid lõkkeid täpselt süüdatakse ja mis kuskil toimub. Varem oli tegu lihtsalt kogukondade väikeste üritustega ning paljud ei teadnud muinastulede ööst midagi. Nüüd on koostatud aga kaart, millele on märgitud kõik mere- ja siseveekogudeäärsed rannad, kus augustikuu viimase laupäeva õhtul lõkked süüdatakse. Nii saavad huvilised valida, millisest üritusest osa võtta.
Ühed soovivad vaikust, teised melu
Vaigu sõnul on aga sellel, et üritus nõnda populaarseks on saanud, ka oma varjuküljed. Eelkõige ei meeldi talle, et muinastulede ööst on osas kohtades välja kasvanud suur ja kärarikas pidu, see ei lähe kokku aga muinastulede öö algse ideega.
„Ma just vastan siin ühele kirjale, kus inimene on nii pettunud, et üks rannafestival on mitme bändiga, suure kärarikka muusikaga ja lõpus lastakse ka ilutulestikku. Ta kirjutab mulle, et see ei lähe selle ürituse mõttega kokku, see peaks olema selline rahulik asi, kus saab olla oma mõtetega ja tuledega üksteisele märku anda.
Aga meie oleme öelnud, et me ei kirjuta kellelegi ette, kuidas seda õhtut veedetakse. Inimesed on erinevad, mõned tahavad sellist vaikset kohta ja rannajoon on pikk, nooremad inimesed aga tahavadki festivalimöllu.
Samas oleme oma veebilehel kirjutanud, et me taunime sel õhtul taevalaternaid, õhupalle, ilutulestikku. Et vähemalt üks õhtu võiks aastas olla, kus need on välditud, ja eks ma olen korraldajatega sel teemal ka otsekontaktis olnud.“
Iga esineja muinastulede ööle ei sobi
Vaigul endal midagi selle vastu ei ole, kui lõkke kõrval ka mõni muusik esineb. Rahvalugusid, merelaule ja mõtlemapanevaid lugusid on palju, mida rannas laulda, kuid sel juhul peaks korraldajad looduse ja lähedal olevate lõkkelistega arvestama.
„Festivali korraldamisel oleneb palju muusikast. Näiteks ka popartisti Karl-Erik Taukari või hoogsate lugudega Svjata Vatra repertuaaris leidub häid lugusid vaiksete-intiimsete kontsertide jaoks, ka rokkbändid annavad mitmes kohas live-kontserte, kus esitatakse oma lugusid õhtuga samas võtmes, ja nii on me lemmikud mere äärde oodatud.
Samas kui näiteks linnapiirkondades või sadamates selliseid suuremaid kontserte tehakse, on see täitsa okei, aga kui looduses või suvalises rannas, mis ei ole tiheda asustusalaga, siis ma pigem tauniks neid üritusi, kus ilustulestiku ja mitmetunnise valju muusikaga ümbrust häiritakse.“
Kõige paremad mõtted ja tunded sünnivad vaikuses ja eriti võimendab seda lõkketuli. Aga selleks peab inimeses endas midagi olema, mis ei nõua lärmakat esinemist.