"Kui metsas põdraga silmitsi seisime, oli valida, kas kõrvale astume meie või põder." (3)

Käib ekspeditsioon põhjapolaarjoone taga Kilpisjärvi külas Soomes. Teadlased viskavad mõõdikud Saanajärvi vette ja uurivad selle keemilist koostist. Miskipärast on järve läänepool märksa soolasem kui idaosa. Kahtlustatakse, et mäest võib leida püriiti. Kõlab nagu  geoloogide töine väljasõit, kuid tegelikult on teadlasteks hoopis 15–19aastased Eesti koolinoored põhikooli- ja gümnaasiumiastmest.

Polaarekspeditsioonile pääsesid koolinoored koos Eesti Polaarklubi liikmetega. „Varem on kaasa võetud ainult tudengeid,“ selgitab Polaarklubi sekretär Katrin Savomägi. Noored pidid konkursi korras viktoriinidel ja esseedega teadmisi ja innukust näitama ning nii võetigi enam kui kahesajast noorest viis julget ja pädevat Skandinaavia põhjaossa kaasa.

„Kuuldes, et Eesti kõige soojemal ajal polaarjoone taha põhjapõtru vaatama lähen, tekkis inimestel kohe palju küsimusi,“ muheleb Viimsi Keskkoolis alles 9. klassi lõpetanud Adel Müürsepp. Põhjapõtru saigi Adel vaadata hulgi.