Roomet Säälik õpetab Õhtulehe reporterile, kuidas tailwhipi teha. Video: Jörgen Norkroos, Tatjana Iljina
Spordivaria
24. august 2017, 00:05

Lisatud videolugu!

INTERVJUU | 17aastase Roomet Sääliku unistuste elu tõukerattal: "Kõige taga on adrenaliin!" (2)

“See oli hullumeelne suvi, mis muutis mu elus väga palju,” tõdeb 17aastane tõukerattur Roomet Säälik.

Peadpööritav lugu algas nelja aasta eest, kui Sääliku sõber postitas videokeskkonda Youtube liikuva pildi pealkirjaga “Sponsor me”. Noore Eesti kuti trikid avaldasid muljet kõikjal maailmas ja ta lõi käed tippu kuuluva tõukerattatiimiga Phoenix Pro Scooters. Jah, Roomet on professionaalne tõuksimees ehk teenib selle eest palka! 

Tänavu võitis Säälik MMil pronksi, veetis suure osa suvest tõukeratturite unistustemaal ehk Ameerika Ühendriikides ja kinnitas tippude hulgas kanda. Ala ühel atraktiivsemal mõõduvõtul ehk Nitro World Gamesil jõudis ta poolfinaali ehk 12 hulka.

Meie kohtume Roometiga vihmasel suvepäeval Peetri külas Spot of Tallinnas, kus tõukeratastel tuiskab ringi kümneid noori. “Eesti ekstreemsport elab!” kinnitab Säälik.

Roomet Säälik. Foto: Jörgen Norkroos

Roomet, kuidas tänavust suve sportlikus plaanis hindad? Kas tõukerattamaailmas on kõige tähtsam MMi medal või hoopis midagi muud?

Suvi oli sportlikus mõttes üsna hullumeelne – väga palju sai ringi rännatud ning Ameerikas oldud. Olin varem 2013. aastal MMil käinud ja toona sain 15. koha. Tänavu tuli pronks, mille järel kutsuti mind Nitro World Gamesile, kus jõudsin poolfinaali. See võistlus oli ühe unistuse täitumine. 

Mida Nitro World Games endast kujutab?

MMil on terve park, kus minuti jooksul trikke teha. Nitro võistlusel on püsti pandud üks suur hüpekas ning kõigil on kolm katset, millest kaks paremat lähevad arvesse. Kui suudad ainult ühe hüppe ära maanduda, polegi midagi teha. Poolfinaalis ma ei maandunudki kõiki trikke ära.

Lihtsalt seal olla ja seda kõike kogeda oli väga vinge. Sellist hüpet ei olegi võimalik mitte kuskil teha. See ongi selline võistlus, kus kombatakse inimvõimete piire ja tehakse palju trikke esimest korda maailmas.

Eesti spordirahvas on Kelly Sildaru abil viimastel aastatel tutvunud X-mängudega. Räägi, millal tõukeratas sellele võistlusele pääseb?

Tõukeratas on liiga uus ala ja pole tõesti veel sinna jõudnud. Samas olen kindel, et see juhtub peagi.

Ala on selgelt murdnud Tallinna linnapilti. Aastate eest võis pigem näha trikirattaid (BMX) ja rulasid, nüüd on tõuksid ülekaalus.

Üks edu põhjus on kindlasti see, et tõukeratas pole nii kallis kui BMX. Samas on tõuks väga hea vahend, millega ekstreemspordiga algust teha ja hiljem minna näiteks trikiratta peale üle. Mina tegin muidugi vastupidi. Olin BMXi jaoks lihtsalt liiga väike, tõukeratas sobis tol hetkel paremini. Nüüd on kasvu juurde tulnud ja päris hea on tagasi BMXi peale minna.

Viimati olid Simple Sessionil parim eestlasest trikirattur. Kas on võimalik mõlemale alale keskenduda või peaksid pigem ühe valima? 

Eesmärk on mõlemaga tegeleda. Mul on lihtsalt nii sattunud, et pole veel BMXis piisavat taset saavutanud. Samal ajal on läbi aasta palju tõukerattaga võistlemist ja tuuritamist. Pole jõudnud BMXi järele aidata.

Roomet Säälik näitab Spot of Tallinnas oma oskusi. Foto: Jörgen Norkroos

Sinu trikke vaadates on selge, et kõige alustalaks peab olema meeletu koordinatsioon ja keha tunnetamine. Kust sai sinu sporditee üldse alguse? 

Kõik algas sellest, et hakkasin kodus batuudil saltosid tegema. Ühel hetkel tekkis tunne, et tahaks midagi enamat. Saabus sünnipäev ja mul oli valida, kas tahan kingituseks saada jalgratast või BMXi. Mõtlesin ülikaua, kuid valisin ikkagi BMXi. Sõitsin paar aastat sellega, kuni läksin tõukerattale üle.

Tegeled väga ohtliku spordialaga. Kuidas sinu lähedased sellesse hobisse suhtuvad?

Vanemad toetavad mind täielikult. Eks väike hirm ole ikka nahas. Just nägin, kuidas ühel kutil oli kukkumise järel selg puruks ja käsi viiest kohast murtud. Tean, milliseid asju võib juhtuda, aga nende peale ei tohi mõelda. Peab keskenduma oma asjale ning suure tõenäosusega tuleb kõik ka välja.

Roomet Säälik näitab Spot of Tallinnas oma oskusi. Foto: Jörgen Norkroos

Millised vigastused ise oled üle elanud?

Hüppeliigese olen murdnud aga põhiliselt on mind väga palju igalt poolt õmmeldud: siit, siit, siit ja siit (Säälik näitab jalgade ja käte peal arme – toim). Küünarnukid on arme ja marrastusi pidevalt täis. Näpud on aegade jooksul üsna mõrased olnud. Kõige kehvem kukkumine tuli hoopis väikese poisina, kui puusaliiges batuudil hüpates välja tuli.

Kui asi on niivõrd ohtlik ja valus, siis mis sind ikkagi kõige selle juures hoiab?

Kõige taga on adrenaliin! Maandun ühe uue triki ära, kuid kohe hakkab mõte liikuma, mida sellele juurde lisada. Kas saan midagi enamat teha? Trikke on lihtsalt niivõrd palju ja see annab jõudu koguaeg juurde.

Roomet Säälik näitab Spot of Tallinnas oma oskusi. Foto: Jörgen Norkroos

Lepingu ja palga peal oleva sportlasena pead ilmselt oma keha eest kõvasti hoolitsema ja vigastustest taastumist ülitõsiselt võtma.

Trennidele järgnevad alati venitused ja keha eest peab tõesti pidevalt hoolitsema. Elu aeg seda sporti teha ei saa, aga oma karjääri on võimalik pikendada. Vigastusest tuleb taastuda tippsportlastele kohaselt.

Kirjelda läbielatu põhjal, milline ühe tipptõukeratturi suvi ikkagi välja näeb.

Mais toimusid USAs Nitro World Gamesi kvalifikatsioonid. Sealt pääsesin edasi ja tulin korraks koju, et koolis vajalikud asjad ära parandada. Seejärel läksin Barcelonasse MMile, kust lendasin otse Salt Lake City'sse. Seejärel jäin kuuks ajaks Californiasse, hiljem käisin läbi Portland Oregonist. See oli mu elu kõige kõvem suvi.

Kas kogu logistika ja rahastuse eest hoolitseb meeskond?

Kõik lennupiletid ja muud asjad organiseeritakse ja ostetakse. Mänedžer tegeleb kõigega.

Mäletan, et omal ajal ei tahtnud kõik ekstreemsportlased parkidesse üheaegselt ära mahtuda. Peamiselt jäid teistele hambusse rulluisutajad, keda ei sallitud. Kuidas tõukeratturid sellesse seltskonda integreerunud on?

Eestis saame üldiselt väga hästi läbi. Väikesed tõukeratastega poisid satuvad küll risti-rästi läbi pargi sõitma, aga see on algajate puhul ju arusaadav. Välismaal toimub midagi sarnast nagu omal ajal Eestis – rulatajad ei sallinud rulluisutajaid. Nüüd ei salli nad tõukerattaid. Trikirulluisutamine surigi lõpuks välja, kuid tõukerattaga seda ei juhtu. See ala on alles tõusuteel.

Kas sinu jaoks on üldse tõukerattamaailmas mehi, keda pead enda iidoliks? Või on kõige tähtsam enda, mitte teiste tegude ületamine. 

Muidugi on mehi, kelle puhul vaatan, et nad teevad täiesti pööraseid trikke. Samas püüan ise teha trikke, mida teised ei suuda. Mu tase on juba selline, et ei taha teistega kaasa minna. Tahaksin eristuda.

Kui leiutad uue triki, siis saab sellele ise nime panna. Seni pole see mul veel õnnestunud. Teen küll asju, mida teised ei suuda, kuid tegelikult on enamik neid trikke juba BMXi maailmas olemas.

Eeldan, et nüüd tõmbad Eestis otsad kokku ja kolid Ameerikasse treenima.

Kevadel tuleb kool ära lõpetada. Seejärel peaks minema vähemalt aastaks kuskile parematesse tingimustesse. Näiteks Ameerika Ühendriikidesse. Seal sõidavad kõik väga kõrgel tasemel ja nad on harjunud keerulisi trikke tegema. Eestis on pigem nii, et väga hulle asju teen kord nädalas. Kindlasti peaks piiri taha treenima minema.

Tinglikult võib öelda, et BMXi populaarsuse taga on X-mängud ja varalahkunud Dave Mirra, rula jõudis uuele tasemele X-mängude ja Tony Hawki kombinatsioonina. Kas tõukeratas peab samuti ootama X-mängudele pääsemist ja üht ulmemeest?

Ulmemees on tõuksimaailmas tegelikult juba olemas – Ryan Williams. Ta teeb asju, mida keegi kunagi järgi ei tee. Ta on leiutanud väga palju trikke.

Ka sina oled noor, aga kas on märgata, et tõukeratta populaarsuse kasvuga tuleb peale eriti vinge põlvkond?

Ikka. Ka Eestis tuleb uus generatsioon peale, kes arenevad väga kiiresti. Seda on hea vaadata. Näen, et siin on nii mõnelgi potentsiaali maailmas läbi lüüa. Püüan kõiki motiveerida edasi püüdlema.

Eesti ekstreemsport elab! Spot of Tallinn on meie kõigi jaoks väga suur asi. Praegu sajab paduvihma ja selle pargita polekski meil kuskil olla. Kui poleks seda kohta, siis istuksime kõik kodus.

Roomet Säälik näitab Spot of Tallinnas oma oskusi. Foto: Jörgen Norkroos

Mida toob lähitulevik?

Nüüd võtan kätte hoopis BMXi, sest nädalavahetusel toimub Lätis Simple Summer Session. Tõuksiga teen väikese pausi.

Aga kaugem tulevik?

Kavatsen professionaalne tõuke- ja trikirattur olla seni, kuni suudan. Minu jaoks annab kahe ala korraga harrastamine põnevust juurde. Tunnen, et arenen üha kõrgemale ja kõrgemale. Kahe erineva rattaga on palju rohkem asju, mida proovida.