Foto: kuvatõmmis/ TV3
Toimetas Keit Paju 22. august 2017 19:31
Töökäte nappus ja palgasurve piirab üha enam tootlikkust, nii on tööandjate hinnangul väga oluline, et Eesti kiiremas korras sisserändekvooti tõstaks. 72 protsenti Eesti kodanikest ei pea seda sammu aga vajalikuks.

Tanklaketi Circle K peadirektori Kai Realo sõnul on hetkel täitmata töökohad, mis vajavad füüsilist pingutust.

“Seda näeb ka paljudes teistes riikides, et tööd, mida enam põlisrahvas teha ei taha, tuleb teha teistel. Keegi ju peab hoidma need poed lahti, tooma selle kauba riiulisse, puhastama neid ruume. Meil on vaja neid inimesi füüsiliselt ja see, et nad tulevad teistest riikidest, on paratamatus,” tõdes naine. Tema kogemus kohaliku tööjõuga paneb tõdema, et Eesti noorte töökultuur võiks olla palju kõrgem olla. 

“Noor inimene väsib väga kiiresti, ega anna sageli teadagi, kui ta homme tööle ei tule. Väga oleks kena, kui kuskilt leiaks inimesed, kes oleks motiveeritud töötama, ei saa öelda, et 800-900 eurot kuus palka oleks tänapäeval madal.”

Eesti selleaastane sisserändekvoot 1317 inimest, ehk 0,1 protsenti elanikkonnast, täitus aga juba esimese poolaastaga. Enamus Eesti inimesi ei soovi aga väljaspoolt Euroopa liitu pärit tööjõudu. 

Ometi koorub küsitlusest välja ka huvitav asjaolu.

“Kui meil siin tihti propageeritakse arusaama, et meil valitseb meeletu võõraviha ja vaen, tegelikult me näeme hoopis seda võõraviha haridustaseme kaupa. Mida kõrgema kvalifikatsiooniga, ehk mida kasutoovam see inimene on, teda tahetakse, mida madalama kvalifikatsiooniga, seda vähem teda tahetakse,” rääkis ühiskonnauuringute instituudi analüütik Peeter Espak.