TOP 5: kõige veidramad tegelased Eesti telesarjadest (7)

5) “Wremja”/ “Sipelga 14”

Antud sarjas on niivõrd palju omamoodi säravaid karaktereid, et üht šedöövrit nende seast välja valida on küll pea võimatu. 

Dan Põldroos ja Jan Uuspõld tõid oma seriaaliga vaatajateni justkui tolle aja Eesti ühsikonna peegelpildi. Tegelasi nagu Uno Nisu, Jaan Zorro, rullnokad Aiku ja Pets, Mürka perse, Maie jne teadsid kõik, iseasi, kes neid armastas, kes neid vihkas. 

Väljendid nagu “laku panni”, “näksi muru”, “normaalne nah” levisid tolle aja noorte seas nagu kulutuli ning Aiku ja Petsi-taolisi noormehi leidus igas külas ja kihelkonnas.

Tänapäeval vist sellist komöödiat enam teha ei saa, kuna inimesi, kes selle peale solvuks, oleks liiga palju. 

4) Endel Kellap, "Kellapid"

Ago Andersoni kujutatud Endel Kellap vallutas Eesti telemaastiku, kui saates “Pühapäev Sepoga” õiget eestlast otsiti. 

Kui ilmselgelt vaimse mahajäävusega Mustamäe poiss, kes armastas lausa perverssel määral banaane, lahutas televaatajate meelt depressiivsetel pühapäevaõhtutel, otsutasid teletegijad talle pühendada lausa eraldi telesarja. 

Paberil tundus ju kõik ideaalne: televaatajate poolt armastatud totukomöödia, milles lööb kaasa ka armastatuim teletegelane Raivo E. Tamm, kes mängis eelmisel sügishooajal põhimõtteliselt igas telesarjas, lisaks veel Jan Uuspõld, Peeter Oja ning “Tujurikkuja” duo Ott Sepp ja Märt Avandi, stsenaristiks Mart Juur.

Reaalsuses on “Kellapid” on arvatavasti siiani kõige halvem kodumaine telesari, mis ei olnud isegi piinlikult naljakas, vaid lihtsalt piinlikult halb ning mittenaljakat nalja tehti homoseksuaalsuse, valitsuse ning vägivalla kohta.

3) Kivinõid, “Nõiakivi”

“Nõiakivi” on 1979. aastal valminud telelavastus, mis põhineb Heljo Männi samanimelisel muinasjutul.

Kui tol ajal üles kasvanud lapsukese jaoks oli antud multika nägemine arvatavasti nädala tipphetk ning susi Zuuzi ja kivivalvur Ropka nende jaoks ägedaimad metsaelukad üldse, siis, eriti tänapäeval, tekitab antud multika vaatamine igasugu küsimusi (iseäranis, kas näitlejad suutsid seda kõike mängida kainena?).

Kui USA huumorisaidi järgi on “Mõmmi aabitsa” karukostüümidesse pugenud näitlejad kõige jubedamad karakterid lastesaadete ajaloos üldse, siis pole jänkid näinud “Nõiakivi”. 

Eriti toreda paari moodustavad lastesaates Kivivalvur Ropka ja Kivinõid, kes näevad välja justkui metsas psühhotroopseid aineid trippivad hipid.

2) Ülo Ümera, "Õnne 13"

Kui “Õnne 13” on täiesti omaette nähtus Eesti telemaastikul ning ära mainida neist võiks igaühe, on Allanite ja Almade kõrval tähelepanuta jäänud täiesti geniaalne Aleksander Eelmaa poolt mängitud Ülo Ümera ehk Ülu.

Mis toimub selle mehe peas, kes laulab lehmadele ja armastab enim värsket sõnnikut ja sooja piima? Arvatavasti on tegelikult tegu tõelise geeniusega, kes muudaks maailma, kui vaid võimalus antaks. Internetist mees midagi ei tea, kuid plaan terve internet välja printida ja ära arhiveerida on arvatavasti parim, mis kodumaises draamasarjas kunagi tehtud. 

Ülu on ilmselgelt tõeline Uuevariku peremees, kes armastab antud talu rohkem kui viina või elu ennast. Ülu olemuse tabas suurepäraselt ka Ott Sepp:

1) Illar, "ENSV"

Kui enamasti on Raivo E. Tamm millegipärast igas telesarjas alati "Õnne 13" Allanit mänginud, siis tõelise värske tuulepuhanguna mõjus mehe ülesastumine "ENSV"-s.

Lõbus baaripidaja Illar pani iga eestlase vähemalt korra elus ütlema "joppenpuhh" ning see on ju iseenesest tore, missest, et kümne hooajaga on see väljend täiesti oma võlu kaotanud. 

Illar meenutab ühest kandist ka onu Heinot, kes on põhimõtteliselt kõigi suguvõsas olemas ja kes pulmade, sünnipäevade ja matuste ajal kõige vägevamalt viina viskamas on.

Illar on lihtne Eesti mees, kel alati lõbus tuju, vähemalt pudel viina ja naised saunas ootamas.