Jube armas on neid "rasedaid" isasid vaadata, kes kõnnivad laps kõhu peal. Kindel, et sellisest isast ei saa iial rongaisa. Käisin "Naised köögis" kontserdil ja seal oli "rasedaid" isasid päris palju. Emme kõndis nagu printsess issi taga. Kahju, et meil perede toatamine ainult sõnades. Meie lähedal oli ka üks titega üksikemme. Laps lalises rõõmsalt ja minu meelest oli teda armas vaadata. Aga üks, arvatavasti minu eas vanamutt hakkas naise kallal õiendama. Arvatavasti tita lalin segas teda ja ta oli ju kontserdi eest raha maksnud. Ta vist ei märganud, et esinejad olid emmed ja laulude sõnad olid ka emmesid toetavad. Kahjuks jah, kurjus ja nõmedus pole maailmast kadunud. Aga õnneks on sellised armsad näitlejad nagu perekond Pius.
no on siis raske korra aeg maha võtta ja lapsele pühenduda. ei pea igale poole lapsega ronima. eriti, kui sa vanemana aru saad, et lapsele meeldib midagi muud.
Appi, kui haige :D Kaua ma siis pean lapsega ühes tühjas istuma, aasta, kaks? Kui ma last hargivahetpidi babybjörnis ei vea, pole küll kellelgi põhjust ta pärast muretseda.
KOMMENTAARID (9)