Henrik Normanni varjatud anne: „Minu esimesel maalil olid tulbid.” (7)

 „Olen avastanud, et maalimine on väga teraapiline – unustad end tundideks või päevaks  täiesti. Ajataju kaob, kell kaob. Samuti pole tähtis, mis ilm väljas on,“ räägib näitleja Henrik Normann oma uuest hobist, maalimisest, millega ta on tegelnud peaaegu aasta.

„Vahel ei taha igapäevaseid asju teha, vaid midagi muud,“ tunnistab Henrik. Nii leiabki ta maalimiseks aega. „Arvestades Eesti kliimat on selline tubane tegevus ka kõige lihtsam lahendus.“

Henrik ei taha seda andeks nimetada – talle lihtsalt meeldib värvidega plätserdada. „Mulle meeldib, et tulemus on kohe näha. Ma ei tea, kas olen kärsitu või visa, aga kui millegagi alustan, siis peab see valmis saama. Väga harva olen jätnud mõne maali seisma. Olen ikka proovinud, et kui hommikul alustan, siis õhtuks on valmis.“