Viru Folgi peakorraldaja: kes festivali maha magab, raiskab lihtsalt oma aega

Kui aastate eest Lapimaal folgiusku pöördunud Peep Veedlale tuli 2007. aastal idee hakata Virumaal festivali korraldama, ei osanud ta eales arvata, et sellest sünnib Eesti muusikasuves igati arvestatav ja elujõuline muusikapidu. „Kümme aastat on ühele festivalile igati soliidne iga, mitte kõik festivalid ei jää kestma,“ ei suuda mees senini hästi uskuda,  et välja kukkus just selline festival, nagu korraldajatel mõtteis oli mõlkunud. 

Veelgi enam – tänavu kümnendat aastat maalilises kaptenikülas Käsmus toimunud festival ei ole juba teist hooaega mitte vaid Eesti pidu. Teist hooaega on Viru Folk ka Euroopa festivalide liidu liige ehk tegemist on kogu Euroopa üritusega. Tunnustusena Viru Folgile kuuluti tänavu ka Soome 100. sünnipäeva ametlikku programmi.

Käsmu külagi on Veedla sõnul festivalist võitnud, kohalik rahvas on saanud innustust ettevõtlusega tegelemiseks. „Mõned algselt vaid Viru Folgi ajal avatud olnud kohvikud tegutsevad nüüd suvi läbi,“ toob ta näiteks.

Kuigi kümne aasta jooksul on ette tulnud ka raskusi – näiteks esimesel aastal jäädi halva ilma tõttu korralikku miinusesse – kaalub kõik muusikapeoga kaasas käiv hea Peep Veedla sõnul halva üles. „Jah, alati leidub keegi, kes pole millegagi rahul. Näiteks tänavu ei mõistnud üks inimene, miks ta pidi Lauri Saatpalu etenduse vaatamiseks ostma festivali päevapileti. Kuid pärast festivali minuni jõudnud tänusõnad teevad südame soojaks,“ sõnab Veedla.

Häid tundeid tekitavad peakorraldajas ka esinemistelt saadud emotsioonid. Näiteks meenutab ta ühel aastal öösel kell pool neli Käsmu rahvamajas toimunud Anne Türnpu lavastust „Eesti loitsud“.

Ning eraldi toob ta välja ka 2013. aastal öösel kell pool üks alanud ansambli Foxtails Brigade esinemise. „Leidsime nad juhuslikult asendusbändiks ühele ansamblile, keda USA saatkond ei toetanud, sest nad polevat folkbänd. See USA läänerannikult pärit täiesti tundmatu bänd sai aga mu suureks lemmikuks,“ märgib Veedla ja meenutab, et kuna bänd ei saanud nii kaugelt kõiki pille kaasa tassida, nägi ta tükk aega vaeva neile sobivaid „tööriistu“ otsides. 

Peep Veedla käes pole miski võimatu. Sest nagu ta ise ütleb, ei hakka ta unistama, vaid teeb parem kohe asja ära. „Mäletan lapsepõlvest, kuidas igal talvel lugesin Eesti järvede raamatut ja unistasin, milliste veekogude äärde suvel lähen. Suvel tegin aga vaid kolhoosis tööd ja ei jõudnud kuskile,“ muigab Veedla, et unistamine talle ei meeldi.

Samamoodi ei raatsi ta Viru Folgi ajal eriti magada. Kui, siis laupäeva lõuna paiku paar tunnikest. „Küll pärast jõuab. Kes festivali maha magab, raiskab lihtsalt oma aega,“ tõdeb Veedla. 

Ühe bändi esinemise eest tuli maksta kaks korda

„2010. aastal pidime festivali lõpetama olukorras, kus meil polnud ei voolu, ei levi,“ meenutab Peep Veedla Viru Folgi kõige ekstreemsemat seika. Siis jõudis pühapäeva õhtul Käsmu torm ning nii ansambli Haydamaky (pildil) esinemine kui ka muusikafestival lõppesid poolelt palalt. Veedla sõnul jääb see seitsme aasta tagune maru meelde elu lõpuni kõigile kohalolnutele.

Festivalikorraldajatele tõi see muidugi kaasa topeltkulud. Haydamaky jätkas oma poolelijäänud kontserti samas aasta hiljem, kuid ka tormi tõttu allahindlust ei tehtud ning ühe bändi esinemise eest tuli festivali korraldajail maksta kaks korda.

Viru Folgil võiks esineda ka soo-roolind

Peep Veedla huvidest on saanud aastatega tema töö ja sissetulek. Muusika kõrval on tema suureks kireks loodus ja linnud ning seetõttu on Peep aastaid korraldanud rattaretki ning juhendanud linnulauluhommikuid. Kui saaks, millise linnu kutsuks ta Viru Folgile esinema?

„Mõistlik oleks kutsuda mõni andekas lind, kes suudab erinevaid laule esitada. Näiteks soo-roolind,“ tuleb kiire vastus. 

Ja tegelikult on ka aed-roolind Peebu sõnul sama andekas. „Nende laulud sisaldavad paljude lindude laule, neid oleks huvitav kuulata ning nad suudaks terve kontserdi ära täita,“ usub ta. 

Vihm ja muda ei rikkunud ansambli Finntroll fännide rõõmu

Laupäeva õhtul üle Eesti liikunud äike ei jätnud puutumata ka Viru Folki Käsmus, ansambel Värttinä esines pidevate välgusähvatuste saatel mitte just arvukale publikule. Tund enne südaööd lõppes aga laupäevase peaesineja, ansambli Finntroll fännide rõõmuks vihmavaling ning Helsingist pärit folk-metalbändi esinemist said nad nautida täiel rinnal, julgemad ka mudas karates.

Kümnes Viru Folk oli pühendatud Soomele

 Kümnendat korda Käsmus toimunud Viru Folk oli tänavu pühendatud Soomele, muusikapidu kuulus ametlikult põhjanaabrite 100. sünnipäeva programmi. See tähendas, et kui varasema üheksa aasta jooksul sai Soome muusikute esinemisele kaasa elada umbes paarikümnel korral, siis tänavu avanes selleks sama palju võimalusi kolme päeva jooksul.  Lapsi rõõmustasid Muumitrollid ning külmadele kontidele sai leevendust meremuuseumi taga sisse seatud saunatänavalt. 

Peep Veedla kinnitusel toimub Viru Folk ka 2018. aastal ning siis on see pühendatud Eestile ja siinsele muusikale.

Tarja Halonen: Käsmu räägib ilmekalt Soome lugu

"Oleme paigas, kus aegade algusest on elanud Soome ja Eesti rannarahvad. Siit on üle lahe Porvoo linna lühem tee kui otse lõunasse, Tartu linna," rääkis Soome president Tarja Halonen tänavuse Viru folgi avamisel. Ta tuletas meelde Käsmu ja Soomet ühendavat ajalugu - just Käsmust läksid teise maailmasõja ajal paljud vabatahtlikud soomepoistena Soome rindele ja just sealt põgeneti sõja eest.

"Oleme siin täna rannal, mis räägib väga ilmekalt ka Soome lugu," märkis ta, et meri on Eestit ja Soomet läbi aegade alati ühendanud ning avaldas heameelt, et just Käsmus toimuva muusikapeoga tähistatakse Soome sajandat sünnipäeva.