VIDEO | HOMMIKUSÖÖK STAARIGA. Bravuuritar hellitas Juhan Paadamit croque madame'iga (31)

Juhan Paadami sulest on tänavu ilmunud raamat „Estonia, 12 points! Eurovisionist. Televisioonist. Visioonist“.

Juhan Paadam tunnistab, et aasta alguses müüki jõudnud raamat „Estonia, 12 points! Eurovisionist. Televisioonist. Visioonist“ oli enne ilmumist pikalt settinud. Autori sõnul sai kaante vahele vaade televisiooni tegemisse seestpoolt, mida seob keerulise ja ühe suurejoonelisema rahvusvahelise telesaate valmimise kogemus ühe tiheda aasta jooksul Eesti Televisioonis. „See on kogum tervikuks põimitud mälupilte, tagasivaateid ja hinnanguid 15 aasta tagustele sündmustele Eurovisioni lauluvõistluse ETV produktsioonitiimilt, ekspertidelt ja meie ideede teoks saamisele kaasa aidanud inimestelt.

Raamat, mis kajastab vaid kildu Eesti Televisiooni ajaloost ja suures plaanis ka tema rolli Eesti integreerumisel Euroopasse, kõneleb vaimsusest, loomingulisusest ja professionaalsusest erakordses meeskonnatöös. See on minevikku meenutav ja tulevikku vaatav austusavaldus teletegijatele ja muusikutele, kõigile asjaosalistele ekraani taga, ekraanil ja ekraanide ees ning unelmate tiimile, kelle sarnast ma oma pika telekarjääri jooksul rahvusvahelisel telemaastikul kohanud ei ole.“

Bravuuritar palus tegusa mehe hilisele hommikusöögile ja valmistas talle hommikuroaks hõrgu croque madame'i.

Bravuuritar kutsus eurolaulu kunagise peaprodutsendi hommikusöögile Tallinna Kadrioru Katharinenthali kohvikusse ja valmistas täna Tallinna linnavalitsuses kultuurinõunikuna töötavale mehele mehise võileiva ehtsa kodumaise talusingi ja munadega. Sepik on Katharinenthali emanda Angeelika Kangi kätetöö.

Croque madame

Ülim hommikune ärataja, parim pohmelliravim ning lihtsalt mõnus amps kui toidust on vaja saada kosutust ka hingele koosneb sepikust, Emmentali juustust ja sealihasingist, mis ahjus ja pannil imeliselt krõbedaks valmistatud. Sellele lisatakse vedela munakollasega härjasilm ning kõrvale salatilehti, tomatit ja värsket kurki. Törts palsamiäädikat ja oliiviõli ning pipart ja soola.  

Võileiva nimi tuleb kahest sõnast, millest esimene on verb ehk croque ja tähendab hammustama ning teine on siis vastavalt madame või monsieur ehk naine või mees. Esmakordselt jõudis see võileib Pariisi kohvikute menüüdesse 1910. aastal. Juba 1918. aastal mainis seda võileiba oma raamatus kuulus kirjanik Marcel Proust.

Vaata videot!

Head isu!