"Tume Torn" – tolkienilik rännak spagetivesternite stiilis

1970. aastal nägi ulme- ja õuduskirjanik Stephen King ühes peaaegu tühjas kinos Sergio Leone vast kuulsaimat spagetivesternit „The Good, the Bad, and the Ugly". Juba poole seansi pealt tabas teda ilmutus. Tema mahukas fantaasiasaaga, mille kirjapanekuks ta sai innustust J. R. R. Tolkieni „Sõrmuste isandat“ lugedes, pidi kujutama küll tolkienilikku rännakut ja otsingut, kuid tegema seda leonelikult majesteetliku vesternimaastiku taustal. Nüüd saab suurelt ekraanilt vaadata ka Kingi Tumeda Torni maailma.

Praeguseks on „Tumeda Torni“ sarjas ilmunud seitse põhiromaani (1982–2004), üks hiljem kirjutatud ja ajaliselt nende vahele paigutuv romaan ning üks lühiromaan. Kui paljusid teoseid Tumeda Torni maailm aga tegelikult ühendab, on kaunis raske öelda, sest kirjanik on üksikute tegelaste ja viidete kaudu sidunud selle maailmaga ka oma tänapäeva Ameerikas toimuvaid õuduslugusid ja muid teoseid.

Ameerika õuduskirjanduse kuninga Stephen Kingi mahukaimaks teoseks või teostetsükliks peetav „Tume Torn“ sai alguse jutustusest „Laskur", mis ilmus legendaarses ulmeajakirjas Fantasy & Science Fiction oktoobris 1978. Kingi kohta oli see üsna ebatüüpiline lugu, kuna tegemist polnud tänapäeva argises USAs aset leidva õudusjutuga, vaid Metsikut Läänt meenutavas postapokalüptilises fantaasiamaailmas toimuva ulmelise põnevikuga.

Ligi 40 aastat hiljem on „Tume Torn“ jõudnud ka kinoekraanile – eilsest linastub siinmailgi Nikolaj Arceli ("Kuninglik armulugu", stsenaristina „Lohetätoveeringuga tüdruk") samanimeline ulmemärul.