Raamat

Miks üks inimene mäletab raamatutest loetut kristallselgelt ja teine mitte tuhkagi? 

Kaire Kenk, 12. august 2017 00:01
ASI ON KESKENDUMISES: Mälutreener Tauri Tallermaa sõnul seda muret pole, et inimese mälumaht täis saaks, sest kasutame heal juhul vaid kümnendikku aju salvestamisvõimest. Loetu meeldejätmine sõltub keskendumisest, varasemast kogemusest ja seoste loomisest. Foto: Vida Press

Mõni inimene suudab peast lehekülgede kaupa Puškinit tsiteerida, teine võib aga Agatha Christie kuulsat „Paddington 16.50“ lugeda kui uudisteost – no ei mäleta, kes oli mõrvar. Millest see sõltub, kui hästi me raamatutest loetut mäletame?

„Inimesed on kõik erinevad. Mida vanemaks saame, seda enam üksteisest erineme. Ning see, mida iga inimene ühes või teises olukorras tähele paneb ja mis talle meelde jääb, sõltub sellest, missugune informatsioon on tema mälus juba eelnevalt talletatud.

Teisisõnu, meie eelnevast elukogemusest. Elukogemus mõjutab ka seda, mida me tulevikus tähele paneme ja mäletama hakkame,“ selgitab Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse teadur Tiina Tambaum.

Edasi lugemiseks:

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee