VIDEOINTERVJUU | Kerli Kõiv räägib oma kõige suuremast hirmust ja selle võitmisest (21)

Kerli: Saaremaa on Lõuna-Eesti lisaks minu jaoks üks magusamaid kohti. Teine on loomulikult Lõuna-Eesti, mis on väga nõidusliku väega koht. Lõuna-Eesti seostub mulle sügava rohelise metsaga. Saaremaa loomulikult merega ja alati kui olen siin käinud, siis siin on ka alati mingi eriline hingus. Ja Saaremaalt olen ma leidnud täitsa juhuslikult mere ääres jalutades endale luigesulgi. Need luigesuled on mul alati igal pool kaasas. Luik on truuduse ja suursugususe sümbol.

Kerli, kas mets või meri?

Minu jaoks pigem mets. Vee element on minu jaoks natukene raske. Vesi seosub emotsioonidega ja vees on mul alati justkui ebamugav olla. Olen alles viimase paari aasta jooksul ennast vees pisut paremini tundma hakanud. Merd meeldib mulle vaadata, see meeldib ilmselt kõigile. Meres on midagi ürgset. Meri oli enne taimi, meri oli enne loomi. Mere energia meenutab meile ehk seda kust me tuleme. 

Aga tegelikult meeldivad mulle üldse mäed. Seal on eriline õhk ja mulle meeldib olla hästi kõrgel. Otseselt ma isegi merd ei karda, pigem kardan rohkem metsa. Metsa minnes lähed justkui enda sisse ja kohtud oma hirmudega. 

Annad oma tiimiga merepäevadele suurejoonelise lõpuakordi. Mida ise sellelt kontserdilt ootad?

Loodan, et tuult oleks piisavalt ja purjed saaks kenasti üles. Nendega on siin vist mitu aastat mingi jama olnud. Meil on plaanis väga suurejooneline visuaal. Oleme mitu kuud selle kallal vaeva näinud ja see on täiesti ainulaadne ning seda saab näha vaid korra. Loomulikult saab minu etteastes olema väga palju maagiat ja müstikat, nagu alati. 

Pikalt sinu maagiline etteaste kestab?

Tunnikese.

Ainult!?

Jah, alati.Üle tunniajast pakkumist ma ilmselt vastu ei võtakski. 

Lisalugusid ikka teed?

Ära palun ehmata, kui eestlane kohe pöördesse ei lähe, neile jõuab teema ilmselt kohale alles sinu etteaste lõpuminutidel.

Oo jaa, ma olen sellega juba harjunud. Mul oli just üks välismaalane siin Eestis külas ja ta oli päris jahmunud, kui külmad eestlased ikka on. Aga samas meie ühised eesti sõbrad on taas jälle väga soojad. See on klassika, alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Aga tunnen selliseid eestlasi üle maailma, et kui oled plindris, siis nad tulevad sulle appi kas või öösel kell kolm.    

Vaata meeleolukat intervjuud Kerliga, kus haldjalik lauljatar räägib oma kõige suuremast hirmust ja selle võitmisest!