ARIEL KLAS: "Mu silmad ei sära. Ma igatsen Erit!" (58)

„Minu üldine seis on juba pikemat aega – nüüd on Eri lahkumisest juba poolteist aastat – suur kurbus. Ma ei saa sellest jagu,“ ütleb 2016. aasta veebruaris lahkunud dirigent Eri Klasi lesk Ariel Klas. „See on minuga kaasas nii hommikuti kui ka õhtuti. Iga päev. See kurbus on minu sees. Ma ei tahaks seda kogu aeg välja näidata, aga ma näen seda oma silmadest. Nad ei sära. Ja ma igatsen Erit!“

Ta ütleb seda Birgitta festivali avapäeval, mis on tema jaoks eriti raske, nagu ta ütleb. Oli ju festivali idee algataja ja kunstiline juht 2016. aastani maestro Eri Klas, kelle eestvedamisel on sellest saanud viimase 12 aasta jooksul üks Balti- ja Põhjamaade muusikateatrite esindusfestivale.

 „Ühest küljest see loomulikult rõõmustab mind, et mul oli au siia tulla ja elada edasi muusikas, kuid see suur päike puudub minus,“ nendib ta kurvalt. „Kuid Birgitta festival on aasta aastalt kogumas jõudu ning muutumas üha väärikamaks ürituseks. Kui Eri oleks praegu meiega, siis ta väga rõõmustaks selle üle. Et traditsioonid jätkuvad, et festival elab, et muusika elab kõikide inimeste südames, kes täna on siia saabunud. Ta elabki muusikas – seesama Eri, kes selle festivali algatas ja sellele tohutult kaasa elas. Ta oleks olnud täna väga õnnelik.“