Garmen Tabor: õnne ei tunne õigel hetkel alati ära (8)

Garmen Tabor tahab, saab ja tõmbabki juhtme seinast. „Viimased kuus aastat on olnud väga intensiivne aeg,“ meenutab ta just mahapandud ameteid Viljandi kultuuriakadeemias. „Nüüd – nagu pärast pikka lavastusprotsessi – on tekkinud tühimik ja ma tahan seda praegu täita. Mul on virnade viisi raamatuid ja filme, mis on jäänud ootele. Mul ei ole tegevusest puudust. Hingetõmbamine on tõsine asi.“ Kolmapäeval said Taboril ka suvised lavastused selleks korraks tehtud ja nüüd on ta taas vabakutseline näitleja. No üks loengutsükkel eneseväljenduskunstist on vaja Tartu ülikoolis teha ja jätkub ka „Õnne 13“.

Suitsetamist pole te veel maha jätnud.

No ei ole, praegu, jah. Ei ole olnud aega sellega tegeleda. Kui oled nii kaua suitsetanud, siis ei lähe sellest vabanemine lihtsalt.

See on teatrirahva seas vist siiamaani üsna levinud pahe? Suitsu juures on oluline vist see moment, et ta annab ettekäände korraks eemale minna?

Pigem vastupidi. Proovi vaheajal kogunevad kõik suitsuruumi ja seal räägitakse endiselt kõige põnevamad jutud. Vähemalt väidavad nii mittesuitsetajad.