Inimesed

VIDEOINTERVJUU | Jaanus Raidal: abielu oli kogemus, mida ma ei sooviks enam korrata (64)

Anu Saagim, 7. august 2017, 19:27
Intervjuu Jaanus Raidaliga Moškov
Otepää linnapea, linnavolikogu esimees, Otepää vallavanem, Eesti Kongressi liige, riigikogu maaelu ja regionaalpoliitika komisjoni esimees, Eesti vabariigi haldusreformi kontseptsiooni, teeside ning reformikava üks väljatöötajatest, Tšetšeeni vabariigi esindaja Eestis, Eesti Rohelise Liikumise (1988), Eesti Demokraatliku Tööerakonna (1988–1992), Tuleviku Eesti Erakonna (1993–1999), Erakonna Eestimaa Rohelised (2006–2007) ja Rahvaliidu (2006-2012) liige, Otepää vallavolikogu esimees, osalenud ka menukas tõsielusarjas "Džunglistaar".

Aastal 2015. aastal andis Eesti patendiamet Raidalile kasuliku mudeli sertifikaadi rannalina-hommikumantlile. Samal aastal sai nutikas riidetükk nimeks Towelfy ja leiutist hakkab turustama samanimeline ettevõte. Kes on see mees? 54-aastane superman Jaanus Raidal, kes muu!

Anu Saagimi hommikusöök Jaanus Raidaliga Stanislav Moškov

Bravuuritar kutsus edukalt eraettevõtlust harrastava mehe hommikusöögile Faehlmanni tänava vastavatud lokaali Dereku Burger. 

Tere varahommikust, Jaanus ja otse Tartust! Võtad sa turgutuseks kohvi? Cappuccino, caffe lattè või tavaline?

Paluks üks must kohv piima ja suhkruga.

Valge suhkur ju tapab?

Kõik mis ei tapa, teeb tugevaks!

Jaanus, sa oled suurepärases vormis! Su kõht on lame nagu pesulaud, oled heas toonuses ja silm särab.  Mida sa sööd hommikuti?

Häbi tunnistada, aga olen suitsumees ja suitsumehe hommik algab kange kohvi ja suitsuga. Selle peale suur kruusitäis vett ning seejärel mõtlen, mida võiks süüa. Eelistan midagi hästi kerget, näiteks mahla. Üldiselt alustan tõsisemat söömist alles lõuna ajal. Pean tunnistama, et tarbin mõnuga kõike keelatut: dringitan, suitsetan ja kohvitan. 

Vahetevahel teen tõepoolest hommikuvõimlemist. Väike sörk, puusaringid ja painutused. See rituaal kestab viis kuni kümme minutit. Kodu juures on mul ka tiik. Kui jää ära sulab, alustan vees kümblusega. Seda teen kuni hilissügiseni. Külm vesi on minu hea toonuse võti.  

Kuidas sinu päevad täna kulgevad? Varem oled olnud tegus poliitikas ja ühiskondlikus tegevuses. Riigikogu liikmena, kui olid maaelu regionaalpoliitika komisjoni esimees, olid näiteks üks neist, kelle arvates tuli seadusega kahandada omavalitsusliikmete arvu, kuna ütlesid, et kohalikud volikogud on ilmselgelt liiga suured ja täis tühikargajaid. Samuti olid mures nii Valga, Põlva, kui ka Võru maakonna ääremaastumise pärast. Olid kümmekond aastat tagasi täis võitlusvaimu, kuid ühel hetkel lõid justkui käega. Mis juhtus, et alla andsid?

Kahju, et sa pole lugenud minu raamatut „Jäädes iseendaks”. Seal ma kirjutasin ausalt kõigest, mis juhtus. 15 aastat tagasi oli aeg, kus meedia teadis minu isiklikust elust rohkem, kui ma ise. Mul ei jäänudki lõpuks muud üle, kui pidin laskma kirjutada endast raamatu. Seal on kirjas, mis minust sai Eesti eest võitleja. Olin vahepeal isegi perestroika sümbol. Ma tõesti tahtsin, et Eestil läheks hästi.

Ega ma tänase seisuga pole käega löönud, kaugeltki mitte. Aga kuna meil on demokraatia, mina ütleks isegi, et ugri-mugri demokraatia, siis ega eriti koostööd teha ei taheta. Tahetakse lihtsalt üksteisele ära teha. Ühel hetkel tundsingi, et ma ei viitsi kellegagi kembelda. Ma ei ole selline inimene. Mulle meeldib, kui inimesed seisavad oma sõnade ja kokkulepete taga. Mulle ei meeldi, kui mind ära kasutatakse. Eestis käib hetkel rehepaplus.

Otepääga on veel eraldi teema. Kolmkümmend aastat on mind selle elanikkond toetanud. Rahvas armastab mind ja ma olen üle pea kõrguse kogu aeg kõiki võitnud kohalikel valimistel. Loomulikult ei mahu see konkurentidele pähe, kuidas Raidalit niiviisi hinnatakse. Siis juba kiusu pärast ei lasta Raidalil midagi teha, muidu saab järsku jälle liiga populaarseks. Nii see Eesti elu käibki. Kadedus, künism ja õelus. Ja mitte ainult vanad inimesed pole sellised, isegi samasugune noorem põlvkond on peale kasvanud. Noored võiksid ometigi avarama maailmavaatega ja progressiivsed olla, aga ei ole. Imestan selle üle väga.

Miks üldse seal Otepääl konutuda? Pealinnast oleks saanud kindlasti osavamalt nööre liigutada. Kas see johtub mugavusest või andsid lihtsalt alla?

Ei, alla ei andnud. Tahtsin end lihtsalt vahepeal koguda ja elada enda elu kah vahelduseks. Nüüd olen jõudnud eluetappi, kus olen saanud targaks ja kogenenumaks. Võib-olla mõne aja pärast, kui leiab taas asjalikke partnereid, võib taas ka poliitika vallas midagi korda saata. Aga seda vaid siis, kui tekib vajadus ja sotsiaalne tellimus.

Otepää on imeilus koht. Olen maailmas käinud ja teinud suuri asju, aga Otepää on minu jaoks suurepärane mediteerimise koht. Ja kuna ma soovin elda vähemalt 150 aastaseks, mis on tänapäeval täiesti reaalne, siis ma arvan, et olen alles oma elutee algusetapis ja jõuan veel suuri asju teha küllaga. Olen teinud suuri asju, seega tuleb lasta nüüd asjadel laagerduda.

Kes meist ei sooviks ideaalset maailma, kus valitseks progress ja teineteise mõistmine ja koostöö.

Aga ma saan iseendaga väga hästi hakkama. Kuigi jah, vahel olen ka iseendaga tülis. Ei saa kohe kuidagi iseendaga hakkama, aga siis me lepime jälle ära ning hakkame step by step taas vaikselt asju liigutama. Õeldakse ju et, kui tunned iseennast, siis tunned ka tervet ühiskonda.

Mida arvad abielust?

Ma olen olnud korra abielus ja see kestis vaid üheksa kuud. Siis tundsin, et see pole ikka päris see, mida oli vaja. See oli kogemus, mida ma ei sooviks enam korrata. Tuleb leida enda kõrvale inimene, kes sobib sinu natuuriga. Võib-olla tõesti oli vale naine minu jaoks. Aga ega minugi natuur pole kõige kergem. Ka iseenda suhtes olen tihtipeale väga kriitiline. Samuti ei või ma kannatada, kui päevakorras on pidevalt mingid pseudoprobleemid. Pisiasjad viivad suurte tülideni.

Tehti isegi uuring, et mis on ideaalse kooselu võti. Tuligi välja, et kui soovid oma partneriga koos elada, siis pead muretsema endale koristaja. Muidu on kogu aeg tüli majas. Naine on ikka selleks, et mehele pakkuda ilu ja põnevust ning loomulikult on see ka täpselt vastupidi. Argimured kooselu lilleliseks ei tee. Koolis seda kõike kahjuks ei õpetata. Miks? Sest elu ise õpetab, aga siis on juba liiga hilja.

Samas arvan, et täna on uus põlvkond jõudnud õnneks sellisesse faasi, et nad käituvad ja elavad nii nagu ise tahavad või parasjagu välja kukub. Täna on lastel ka õnneks vabakasvatus. Toon hea näite. Tahtsin näha kuidas tänapäeval koolides õpetatakse. Omal ajal oli ju väga range distsipliin. Tahtsin näha kuidas käivad asjad tänases demokraatlikus Eestis. Tegin väikee kontrollreidi ühes klassis. Istusin tagumisse pinki ja vaatasin. Olin täiesti šokeeritud. Õpetaja tuli õpilase pingi juurde ja nõjatus korraks sellele. Tegu oli muuseas viienda klassiga. Ja õpilane nähvas õpetajale: „Te olete minu intiimpiirkonnas, palun astuge sammuke kõrvale.”

Anu Saagimi hommikusöök Jaanus Raidaliga Stanislav Moškov

Kallis Jaanus, millest sa elad ja hingad? Täna kuuleb sinust suht harva.

Hea küsimus. Kunagi olin valmis Eesti eest kas või surema. Näiteks, kui olin Otepää linnapea. Siis KGB käis ja ähvardas mind kõrvaldada. Ilmselt ka tappa. Mina ütlesin, et oma tahtmise saate vaid üle minu laiba. Nad olid väga šokeeritud, et nii noor inimene ja on valmis surema. Siis nad said aru, et see metoodika ei tööta ja lõpuks tegid nad minuga diili. Uskuge või mitte, aga see, et ühel hetkel saiD Eesti ja teised Balti riigid vabaks, sellele aitas kaasa ka KGB. Nemad lõid lõpuks käega ja ütlesid et las lollid proovivad, vaatame mis sellest tuleb. Ja mind näiteks peeti kunagi isegi perestroika sümboliks. Ja kui Jeltsin pani Gorbatšovi koduaresti, siis peale sealt vabanemist tahtis Gorba tulla ju lausa Otepääle, et vaadata, mis kuradi koht see on, kust tulid sellised hullumeelsed patrioodid nagu mina.

Tol ajal läks mul ka majanduslikult väga hästi, tegin isegi Jaanus Raidali nimelise fondi. Kui Eesti hakkas iseseisvuma, siis lasin näiteks kõik Otepää teed ära asfalteerida, aitasin meditsiini, jne.

Need olid need ajad, aga mis toimub sinuga ikkagi täna?

Aga ühel hetkel sain siiski aru, et olen liiga naiivne ja pidin ennast kokku võtma. Ja kaks aastat tagasi leiutasin ühe põneva toote nimega Towelfy. See on multifunktsionaalne hommikumantel-rätik. Kui omal ajal tegin revolutsiooni poliitikas, siis nüüd tegin revolutsiooni kergetööstuses. See tuli vajaduspõhiselt. Täpselt samamoodi nagu sündis Eesti Vabariik.

Me räägime suurest froteerätikust, mille keskel on auk? Ja tänaseks on see muuseas ka patenteeritud?

Just nimelt. Käisin saunas ja iga kord, kui froteerätikut puusadele või õlgadele sättisin ja see sealt maha libises, siis mõtlesin, et miks ei ole leiutatud rätikut, mille keskel oleks suur auk. Olin kindel, et selline asi on kindlasti juba leiutatud. Hakkasin seda siis mööda Eesti hulgiladusid otsima. Mulle tehti kiiresti selgeks, et auguga rätikut pole olemas. On kas hommikumantel või siis suur saunalina.

Anu Saagimi hommikusöök Jaanus Raidaliga Stanislav Moškov

Kindlasti öeldi ka, et võta see suur rätik ja lõika ise auk sisse?

Nii täpselt öeldigi ja nii ma tegingi. Olin ühes Araabia riigis ja teadaolevalt on nad väga head müügimehed. Olin ühes froteerätikute poes ja ütlesin, et palun leidke mulle rätik, kus on auk sees. Kui leiate võin neid osta rohkemgi. Aga araablane võttis riiulist suure rätiku, andis selle mulle ja ütles, et augu pead ise tegema. Müüja ise ei teagi, aga ta andis mulle väga hea idee. Ja kaks aastat tagasi otsustasingi uude ärisse sukelduda.

Jaanus Raidali maailmaimet Towelfy`id, mis on patenteeritud nii Euroopas kui ka Ameerikas, eksponeerime juba oma järgmises videos.

Samal teemal

17. november 2017, 13:15
Karl-Erik Taukar: kui kontsert Saku suurhallis peaks ebaõnnestuma, siis pidutseme bändiga kuni uue aastani välja!
3. september 2017, 10:23
VIDEOINTERVJUU | Karl Madis: mul on haigus, millele tuleb väike alkoholi tarbimine vaid kasuks
31. august 2017, 13:37
VIDEO | HOMMIKUSÖÖK STAARIGA: Bravuuritar valmistas Karl Madisele hõrgu jaapanipärase hommikusöögi
25. august 2017, 13:51
VIDEOINTERVJUU | Kalle Sepp: tuleb ennast ise pakkuda, ega keegi teine sind ikka üles ei oska korjata

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee