KUULSUS KUTSUB KÜLLA | Mart Sander soovitab: kuhu minna Tallinnas? (9)

Inimtühi kesklinn

„Olen elus mõnda aega elanud ka teistes pealinnades – Moskvas, Helsingis, Londonis –, aga Tallinnale iseloomulikku võlu kohtab mujal harva,“ tunnistab Sander. Ent multitalendile pole Tallinn sugugi suurlinn: „Minu jaoks on see inimtühi: mõnikord pühapäeva hommikul võib astuda majast välja, seista kesklinnas ja näha pole ühtegi inimest, ühtegi autot! Ka ise olen autot vältinud; olen kirglik rattasõitja ning mitte ainult suvine – talvel panen naelkummid alla ja sõidan ikka. Tallinn on jalgratturile imeline avastuspaik, aga kahjuks on ratturitega väga vähe arvestatud: näiteks enamikul vanalinna söögikohtadel pole rattaparklat või üldse võimalust ratast millegi külge kinnitada.” Mart Sander on hakkamist täis: „Mõtlen juba mõnda aega korraldada kampaaniat, et paar rattakinnituse rauda oleksid selliste paikade juures kohustuslikud. Ka vana eestiaegne seadus – et puude oksad peavad olema kärbitud vähemalt kahe meetri kõrguselt maapinnast – tuleks kindlasti taastada, eelkõige ratturite silmade säilitamiseks!“

Märgilised paigad

Sel suvel sõidab Sander vähem, sest veedab ööd ja päevad monteerides kokku telesarja „Litsid“. „Ka selle sarja tegevus toimub Tallinnas; kandub läbi paikadest, mis on mulle endale väga armsad: toomkirik, Kaarli kirik, Estonia teater, Palace'i hotell, Kadriorg. Märgilised hooned ja paigad, millel igaühel on oma lugu jutustada. Tuleb ainult osata kuulata. Estonia teater (pildil) on terve elu olnud mu ainus ametlik töökoht, kus alustasin 17aastasena ja kust päris kadunud ei ole tänaseni,“ ütleb ta.

Kõrvalised tänavad ja jalgrajad

Suurlinna elu on võimalik nautida, kui ise meelestad end vastavalt. „Mõni mu mujalt Eestist pärit tuttav ei armasta Tallinna ega taha siin väga viibida. Ma arvan, et nad näevad ainult ühte Tallinna nägu – anonüümse ebasõbraliku rahvasumma metropoli oma, kus inimene kaotab oma identiteedi. Mina näen teist Tallinna – sellist, kus sa võid leida rahu ja privaatsust vaid sammuke eemal linnakärast. Seega, kutsun kõiki Tallinna avastama mitte sissetallatud teid, vaid kõrvalisi tänavaid ja rohtunud jalgradu.“