Blogid

Kuidas Eestis tekkis nudistide liikumine (13)

Tõnis Erilaid, 29. juuli 2017, 04:00
Tõnis ErilaidFoto: Tiina Kõrtsini
"Tähtis on rahva kõlblise eetika kasvatamine. Seda saame teostada vaid mehe ja naise alasti koosviibes," tsiteerib Uudisleht insener D-d (Erich Differt), kes viis koos kaaslastega 29. juulil 1932 siseministeeriumile kinnitamiseks nudistide, ametlikumalt Eesti vabakehakultuuriühingu, põhikirja. Paljud mõtlevad, et alastiolek ei ole esteetiline.

"Kuid me ei taha korraldada iluduste paraadi, tahame vaid olla vabad ja rikkumatud looduslapsed," rääkis Differt nudistide veendumusist.

Samal teemal

Toonane siseminister Ado Anderkopp polnud nudistidega nõus. "Täheldatud eesmärgi taotlemine on vastuolus meie üldiselt tunnustatud moraali ja hääde kommetega ning politsei on kohustatud sugukõlvatuse vastu võitlemises lõpetama avatlevad kokkukogumised," vastas ta registreerimisavaldusele eitavalt.

Differt viis asja riigikohtusse, kus siseministeeriumi esindaja ütles, et see, nagu tõstaks alastiolek rahva moraali, pole millegagi põhjendatud. Vastupidisel arvamusel olid elanikud, kes pidasid isegi lühikesi riideid moraalilanguse põhjuseks.

Riigikohus leidis, et vabakultuurlased ei taotle kõlvatuid eesmärke ja otsustas 25. oktoobril 1932 nudismil õitseda lasta. Tõsi, ühing ei saanud tuult tiibadesse.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee