Tihti heategevsprojektides kaasa lööv Joel Juht tahaks rohkem näha siirast, tingimusteta abistamist

Üks heategevusgolfis osalejatest on golfiväljakutsega ühele poole jõudev harrastussportlane ja seikleja Joel Juht, kes on ka ise mitmeid selliseid algatusi teinud. Ta juhib samas siiski tähelepanu sellele, et heategevus ei tohiks muutuda projektikirjutamiseks või kellegi pilti toomiseks ning rohkem võiks olla otsest tingimusteta abistamist, kus kajastus oleks vaid inimeste teavitamiseks sellest, et keegi vajab abi ja inimesed on selleks seljad kokku pannud.

Joel Juht, heategevus pole teile võõras, olete ise juhtinud heategevuslikke projekte ja paljudes ka kaasa löönud. Kuidas te valite, millistes projektides kaasa lüüa? Kõigis ju ei jõua…

Kõik heategevusprojektid on toredad, ja kuna need on tavaliselt rasked projektid, leian, et neid on vaja toetada. Rasked selles mõttes, et inimesed arvavad, et sinna tuleb raha kergelt kokku, aga see on vale arusaam, tegelikult on see väga pikk töö.

Kui palju olete kursis Golf Aitab 2017 projektiga?

Olen niipalju kursis, et ühe Rae klubi liikme algatusel aidatakse vähihaigete laste isolatsioonipalatite loomist ja arvan, et see on igati õige asi. Mul on ka endal läbi tantsukooli olnud kokkupuuteid lastega, kes põevad vähki ja arvan, et neid projekte on vaja toetada.

Ja mida öelda neile kahele isale, kes suuresti tänu oma pere raskele kannatusele teevad nüüd nii suurt tegu teiste haigete laste ja nende perede heaks?

Mul on siiralt kahju, et eraisikud peavad selliseid otsuseid ja algatusi tegema, tegelikult peaks see rohkem tulema meditsiinisüsteemi poolt, et terviseprobleemidega lapsi aidata. Meie ühiskonnas on väga palju valesid otsuseid, rohkem tuleks tähelepanu pöörata laste arengule. Ma arvan, et need on toredad lapsevanemad, kes on võtnud otsuse projekti eest vedada, nende mõte on igati siiras ja õige ja soovin neile edu selles.

Mida saaks igaüks teha selleks, et lapsed tunneksid ennast rohkem hoituna, et me saaksime ühiskonnas olla hoolivamad?

Rohkem tuleks rääkida õigetest väärtustest, tuua neid rohkem välja, vaja on rääkida, kuidas peaksime teatud olukordades käituma. Kuna Eesti on nii väike, siis seda enam looksid need väärtused uusi võimalusi ja positiivset keskkonda. Kui me vaatame igapäevaselt, siis tavakoolis oma õpetamismeetodiga jäädakse maha noore inimese kujundamises, hoidmaks lapsi ära riskigrupi faasist.

Olen lapsevanemate juures kohanud palju sellist arvamust, et lapsed peavadki kogema halba, tegema puberteedieas lollused ära, aga tegelikkuses paljud kannatavad sellest. Tehes noortega tööd, arvan, et tavakoolides peaks rohkem tähelepanu pöörama isiksuse arengule, et lapsed suudaksid selles raskes ühiskonnas hakkama saada. See läheb aina raskemaks, sest ka suhtlus on halvenenud, kui lapsed ja noored istuvad 24/7 nutiseadmetes, sellele peaks rohkem tähelepanu pöörama.

Millised on need õiged väärtused?

Püüa aru saada aususe põhimõttest, toeta teisi, ära ole kade, ära ürita saada kellegi arvelt endale kasu. Seda kohtab Eestis kogu aeg, kõik on justkui eksperdid, kuid igal alal on omad profid, keda peaks kuulama ja toetama, meie ühiskonnas paraku seda toetust ei ole. Tihti tuleb kõik läbi turunduse nii, et keegi algatab turunduse ja siis inimesed toetavad, aga seda toetust võiks näha ilma turunduseta, kus kellelgi on oma kasud sees — sellist otsest toetust näeb praegu väga vähe.

Kas ühiskonnale ja eriti noortele on heategevust üldse valesti tõlgendatud?

Heategevus on keeratud kommertsiks. Kui on näiteks jõulud, siis on inimestel südames andmisrõõm, ja seda kasutatakse kommertspõhjustel ära, nii et isegi jõulutunnet ei jää järele. Heategevusprojekte tuleb hommikust õhtuni sisse, inimesed koguvad igal pool julmalt raha ja siis tekib tunne nagu valimiskampaaniates, et kas seda raha ei saaks mõistlikumalt ära kasutada?

Ühiskonnas käib võimuvõitlus ja rahasid paigutatakse täiesti totralt ümber ja see ei ole aktsepteeritav. Raha pole vähe, seda liigub palju, sellega tehakse igasuguseid imeasju, kuid igalühel on oma kasud taga ja sinna, kuhu vaja, see raha ei jõua. Täna on neid heategevusprojekte juba nii palju, et tekib küsimus, kas need on hea tegemiseks, või on see kellegi reklaamimiseks. Heategevus peaks olema selline, et sa ei haibi ennast üles, näitamaks teistele, et oled hea inimene ja teed heategevust.

Tõeline heategevus on selline, kus pole kellelgil mingit kasu sees! Pigem võiks selliseid projekte vähem olla, vallad ja linnad peaksid ise näitama eeskuju, toetades probleemseid kohti ja inimesi, et jääks ära see mõttetu turundus, kus väikesed MTÜ-d teevad omi projekte. Võib-olla olen ma naiivne, aga eelarvetes peaks olema raha, et abivajajad abi saaksid, iseasi on see, kes on need inimesed, kes otsustavad, keda aidata.