"Kas sa kujutad ette – südapäeval kõige valusama päikese käes keerasid aga kraani lahti ja kukkusid jääkülma veega peenraid üle uhama," jagas külapoe trepil üks naine teistele uudiseid esimest suve maal elava noore pere kohta. "Läksin ja küsisin, et mis te, lapsekesed, nüüd küll teete – nemad ütlevad: taimi päästame, nii hull kuumus ju!"
Linnakorteris üles kasvanud noortel, kel maavanaema või suvekodu pole olnud, ei pruugi tõepoolest teada paljusid väikesi tarkusi, mis kogenud aiapidajaile on nii enesestmõistetavad, et neid ei taipakski jagada enne, kui näed, et keegi midagi valesti teeb. Tänavune suvi on paljusid aiaomanikke suuremast kastmisvaevast küll säästnud, aga mõned asjakohased tarkused tasub algajail aiapidajail võimaliku kuiva aja saabumiseks siiski kõrva taha panna.
Ära kasta külma veega
Otse kraanist lastud veega taimi kasta ei maksa. Vesi peaks saama vähemalt päeva jagu õues seista ja soojeneda, sest külm vesi pole taimedele hea. Päikesekuumadele lehtedele sattudes põhjustab jääkülm vesi taimele karastamise asemel šoki, seepärast tuleb jälgida, et vesi voolaks taime ümbritsevale alusele mullale, mitte lehtedele. Kindlasti tuleks leige veega kasta väga noori taimi, kasvuhoones kasvavaid tomateid ning kõrvitsat ja kurki, aga ka kõigile teistele taimedele sobib kõige paremini paarikümne kraadini soojenenud vesi, eriti hea on, kui aia kastmiseks kogutakse vihmavett.
Väga kuival ja kuumal suvel vihmuti abil aias puid-põõsaid ja muru kastes ei pea külma vett pelgama, sest vihmutist langeb vesi maapinnale uduvihmana ja soojeneb kiiresti.
Kasta alati põhjalikult
Sagedase põgusa kastmise asemel võiks seda teha pigem harvemini, aga siis põhjalikult. Tihti ja vähe kastes saab märjaks vaid mulla pealmine kiht ning taimede ja puude juured jäävad ikka kuivale. Lilled, lehtpuud ja -põõsad annavad veepuudusest märku kiiresti, okaspuudel aga võivad tänavusuvised kastmisvead ilmsiks tulla alles järgmisel aastal. Näiteks meetrikõrguse puu kastmiseks tuleks arvestada kindlasti kümme liitrit vett, ruutmeetrise maalapi kohta võiks ühel kastmiskorral kulutada paar-kolm kastekannutäit vett.
Kui maa on väga kuiv, läheb aega, enne kui vesi mulla sisse imbub, seepärast on kuival ajal mõistlik kasta mitu ringi või võtta kastmistöö ette pärast kerget vihmasabinat - siis imendub vesi paremini. Ka võiks mulda aeg-ajalt kobestada, et selle pind ei kuivaks pind tihkeks koorikuks.
Õhtul või varahommikul
Päikeselise päeva järel on hea lasta taimedel õhtujaheduses pisut toibuda ja kasta hilisõhtul, siis on neil sellest kõige rohkem kasu. Keskpäeval võib taimede longus ja janune olek küll sundida hoolsat pererahvast kastekannu haarama, kuid siis on sellest tööst vähe abi, sest suurem jagu kastmisveest aurub kuuma päikese käes kiiresti. Kui kasta pärast päikeseloojangut, pole ohtu, et osa kastmisveest aurustub enne taime juurteni jõudmist.
Kasta võib ka varahommikul. Mõni aiapidaja väidab, et näiteks maasikatele, roosidele jt taimedele, mis kipuvad teistest kergemini haigestuma seenhaigustesse, sobib see aeg rohkemgi.
Ampel kuivab kiiresti
Lilleamplid võivad läbi kuivada uskumatult kiiresti, eriti siis, kui need ripuvad päikeselises ja tuulises kohas - kuumal ajal võivad amplid, aga ka rõdukastid vajada kastmist kaks korda päevas. Rõdukasti ja ampli mulla sisse võib mõnepäevase äraoleku ajaks suruda spetsiaalse kastmisanuma, mida müüakse aianduspoodides: peene kaelaga mahuti, millest vesi aegamööda mulla sisse imbub. Kastmisnõu asemel saab kasutada ka pooleliitrist plastpudelit. Ka võib amplitesse-kastidesse taimi istutades segada lillemulla sisse kastmisgeeli, mis seob vett, kui taimi kastetakse, ja vabastab niiskust vastavalt mulla kuivamisele.
Kastmisvaeva annab tublisti vähendada
Kes tahab, et kastmisvaeva vähem oleks, leiab aianduspoodidest hulga tarvilikku alates pihustitest kuni automaatsete kastmissüsteemideni. Käsitsi kastmiseks on näiteks kastmispüstolid või -pihustid, mille erinevad reguleeritavad otsikud tagavad ühtlase sujuva veejoa. Pihustit valides tasuks kaupöuses kindlasti proovida seda käes hoida, et teha kindlaks, kas seda on mugav kasutada. Vihmuti sobib suuremate alade, näiteks aiamuru kastmiseks. Valida saab vastavalt vajadusele pulseeriva täisring- või sektorvihmutite vahel. Vihmutitel saab valida kastetava ala suureust ja reguleeridfa vee juga - see on lihtne ja arusaadav ka algajale aiapidajale. Kui kinnitada vihmutid jalale, on nendega võimalik kasta ka kõrgemaid taimi.
Kastmisvoolikut valides tuleks jälgida, et see oleks mitmekihiline ja kärgmustriga, siis peab voolik vastu aastaid ning ei lähe keerdudes sõlme. Vooliku hoidmisel on abiks voolikukärud ja seinale kinnitatavad voolikupoolid.
Veelgi hõlpsamat elu soovija võib soetada automaatse tilkkastmissüsteemi, millega saab nii rõdukastid, terassitaimed kui ka põõsad muretult kastetud. Tilkkastmissüsteemid on ideaalsed kasvuhoonetes, sest võimaldavad doseerida ühele taimele täpselt vajaliku veehulga ja nii vett säästa.
Aianduskauplustest saab head nõu sobiva kastmissüsteemi valimiseks, ka leiab sealt hulga vajalikke tarvikuid: vaheotsikuid, liitmikke ja sprinklereid, pikendustorusid, pea- ja imbvoolikuid jmt.
Allikas: Hansaplant
Kommentaarid (0)