Inimesed

Lõõtsakuningas Aivar Teppo astus troonilt maha (18)

Jaanus Kulli, 27. juuli 2017, 19:06
LÕÕTSAVÄGILASED: Juhan Uppin (vasakul) ja teisipäeval meie hulgast lahkunud Aivar Teppo 2002. aastal, kui lõõtsakuninga nime kandis vaid Teppo.  TIINA KÕRTSINI
„Südame ja hinge peale jääb kõige rohkem see, et me nii ammu kokku saime ning et meie viimane kohtumine jääb lausa paaritagusesse suvesse,“ ohkab teisipäeval meie hulgast lahkunud lõõtsakuningat Aivar Teppot meenutades Juhan Uppin.

Juhan, kes on ka lõõtsakuninga nimega tituleeritud, õpetab lõõtspilli Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis ja ütleb, et pidas just plaani minna sügisel ühe oma andeka õpilasega Aivarile külla. Aga nagu elus tihti, jõuab mõtetest ette kuri saatus. „Aivari lahkumine oli täiesti ootamatu,“ tõdeb Juhan. „Küll tean, et ta põdes pikka ja rasket haigust. Ju siis süda ei pidanud vastu,“ vihjab ta Teppot tabanud äkksurmale.

Samal teemal

Juhan Uppini sõnul on Eestis võimalik lõõtsakuningaks saada Võrus August Teppo nimelisel lõõtspillide võistumängimisel. „Aga veel enne, kui Võrus lõõtsakuninga tiitleid jagati, hakati Aivarit rahvasuus lõõtsakuningaks hüüdma. See on kordi suurem tunnustus kui Võru võistumängimise tiitel, sest seda ei saa võita, see tuleb lihtsalt välja teenida,“ ütleb juba Aivar Teppo eluajal tema mantlipärijaks nimetatud Juhan Uppin, kes on Võru võistumängimise võitnud kolm korda ja sellega lõõtsakuninga tiitli välja teeninud.

„Otseselt Aivari õpilaseks ma ennast nimetada ei saa ja ei taha, küll aga on mul olnud võimalus temalt õppida,“ ütleb Juhan, kes 2002. aastal koos Aivariga salvestas ja andis välja plaadi „Lõõtsakuningad“. „Seega on Aivar olnud mulle pigem eeskujuks ja suunanäitajaks. Rahvamuusikas käibki nii, et ei pruugi õpetaja-õpilase suhtest aru saada. Aastakümnete jooksul on Aivari juures omal algatusel lõõtspillimängu õppimas käinud ilmselt tõesti kümned mängijad ning nagu ma ütlesin, siis eeskujuks on ta olnud sadadele ehk sisuliselt kõigile. Kuni viimaste päevadeni jätkus Aivaril nii-öelda õpilasi, kes tal külas käisid ja talt lugusid, nippe ja tarkust omandasid.“

Juhan märgib, et kui meie esimene lõõtsakuningas Karl Kikas pillimängust eemale tõmbus ning temalt küsiti, keda ta oma mantlipärijana näeb, ei olnud vanameistril vaja pikalt mõelda. „Ainult Aivar Teppot,“ oli Karl Kikase vastus. „Aga Aivar oli sel ajal alles 17aastane.“ Juhan Uppini sõnul sai Aivar oma lõõtspilli ristsed isalt Martin Teppolt, kes ühel päeval võttis väikese Aivari käe otsa ja viis andeka poisi Karl Kikase juurde. „Nii et Aivar on otseselt Karl Kikase  – jällegi mitte küll õpilane –, aga tema lugude edasikandja. Sest lõõtspilli mängu juures on väga tähtis iseõppimine ja seda ei saa minna kellegi juurde õppima,“ selgitab Juhan.

„Inimesena oli Aivar väga sõbralik ja lahke pillimees,“ lisab ta. „Kui esimest korda temaga kokku sain, oli Aivar juba suur meister. Ometi ei lasknud ta kunagi tekkida tunnet, et peaks tema poole alt üles vaatama. Usun, et kõik pillimehed mäletavad teda kui sõbralikku ja lahket pillimeest,“ ütleb Juhan, kes kohtus Aivar Teppoga esimest korda Viljandis folgil 1998. aastal.

„Tegelikult õppisin ma algul kannelt. Aga vähehaaval liikusin selle pilli juurest lõõtspilli juurde ning selle juures on minu kõige suuremad mõjutajad ja sellel pilli juurde toojad esiteks ansambel Untsakad ja teiseks Aivar, kes oli mulle vaieldamatu suurkuju.“ Ka Aivar Teppo mängis kannelt, samuti akordionit ja karmoškat, kuid kontsertidel ja pidudel astus ta üles enamasti pillimeistri August Teppo lõõtsade eeskujul valmistatud Lõuna-Eesti ehk teppo tüüpi lõõtsadel.

58aastane Eesti lõõtsakuningas Aivar Teppo suri 25. juulil Vedu külas Tartumaal. Salvestusi Aivar Teppo pillimänguga leidub paarikümnel CD-l, millest peaaegu pooled on tema sooloplaadid.

Lõõtsakuninga ärasaatmine toimub 30. juulil, pühapäeval, kell 13 Tartu krematooriumi suures saalis.

18 KOMMENTAARI

a
Arno Keerma 2. august 2017, 23:48
Siiras kaastunne omastele ja lähedastele.
Aivar Teppo oli ka Pärnumaal hinnatud rahvamuusik.
Kahju et elatud iga nii lühikeseks jäi, kuid see oli tegus aeg ja jättis meile ilusa mälestuse igaveseks.
Sügav lugupidamine varalahkunud Lõõtsakuningale,Pärnust.
a
ALatu 28. juuli 2017, 09:43
Kuulge, kes me siin kõik nii alatud oleme! Äkki teeks alatute kokkutuleku?? Omalt poolt pakun alatuid anekdoote, alatu pätsamise ja alatu reetmise töö...
(loe edasi)
Loe kõiki (18)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee