Selleks, et koeraliha suuaei pea sugugi Koreasse või Hiinasse sõitma. Sama pakub Šveits, suitysutatud või vinnutatud koeralihast rahvusrooga. Ja ise peavad end veel inimesteks (šveitslased)!
Mis tähtsust sel on kes maksab. Seekord maksid lihtsalt väljamaised imelikud rohkem. Ma loodan, et kui Koreasse peaksin sattuma, siis kuskil ikka ka koeraliha pakutakse.
No miks peab sellist jama kirjutama?? Aasias on koraliha söödud aasta sadu. Me lihtsalt ei mõista seda. Täpselt nagumoslem ei söö siga, ei söö me koera.
Moderaator korjas ennist millegipärast ära.26. juuli 2017, 00:20
Eri kultuurides on toitumisavad ning keelud vägagi erinevad. Keeldudest. Juudid ning moslemid ei söö sealiha, sest see olevat "r.o.o.j,a,nn.e". Pühakirja järgi kuulub taoliste keelatud loomade hulka ka näiteks veel jänes. Kaladest on keelatud aga näiteks säga. Veis, eriti veel valget värvi on hindudel püha loom, kelle liga süüa oleks pühaduse teeotus. Prantslased sööavd kon,ni, austreid (sisuliselt mingeid li.mus.eid), tigusid ning tuvisid. Vanal, mustsell Venemaal oli bojaaride laudadel hinnatud roaks luigepraad.
Meie esiisad sõid meelsasti karuliha. Kohati ka ilvest. Kiriku suure paastu ajal oli hinnas kopraliha, mille söömist ei peetud patuks. Samuti on me köögis l praegu hinnas igasugused linnumunad - kana, vuti, hane, pardi j.n.e. Kuigi sisuliselt on linnumuna üks eriti suur munarakk. Enamasti juba ka viljastatud. Maoliha on kõrges hinnas nii Kagu-Aasia maades, Aafrikas kui ka mõnel pool Lõuna-Ameerikaski.
Meie esiisad sõid karude liha. Kiriku suure paastu ajal oli hinnas kopra liha, mille söömist ei peetud pa.tuks. Samuti on meie köödis praegu hinnas igasugused lindude m.unad - kana, vuti, hane, pardi j.n.e. Kuigi sisuliselt on linnu mu,na üks eriti suur m.unar.akk. Enamasti juba ka vil,jast.atud.
jätk teine (esimene on kahjuks meie moderaatorile hammaste vahele jäänud).26. juuli 2017, 00:34
Madude liha on kõrges hinnas nii Kagu-Aasia maades, Aafrikas kui ka mõnel pool Lõuna-Ameerikaski. Hiinas ning Koreas süüase nii kasse kui ka koeri. Samuti varblasi. Aga ka kuivatatud rändrohutirtse. Karjakasvatusega tegelevad ragvad nagu näiteks mongolid joova vahel ka värsket nng veel sooja loomav.er.d. Siberi rahvaste juures on hinnas punane kärbseseen, millest saab hüva, hästi pähe hakkavt märjukest. Mitmetes maades süüakse veel eriti isukalt igasuguseid u.ssi.kesi, tõuke, pu.t.ukaid ja muud taolist.
Pikem lugu eri rahvaste ja kultuuride kummalistest lemmiktoitudest ning tabutoitudest ei lähe kahjuks läbi. Moonuta ja kääna kuidas tahad. Tsensorite jaoks on see vist ränk tabuteema.
vahet pole mida süüakse. vahe on,aga kuidas loom tapetakse söögiks. ma millegipärast usun,et sinule ei meeldika näiteks liha süüa,kui tead,et veis või siga on surnuks piitsutatud.
Eriti maitsev on liha söömine teadmise juures, et söödaval loomal on hallall reeglite järgi elu võetud. See tähendab et vähehaaval ja pikkamisi ver.est tühjaks nõristatud.
See on rumalus, nii on alati tapetud ja see pole piinrikas. Loomaõiguslased on sellest maalinud piinarikka pildi. Tegelikult on see vale. Võimalik, et ka koerte tapmine surnukspiitsutamise läbi on vale, nagu elusate loomade nüliminegi.
Eri kultuurides on toitumisavad ning keelud vägagi erinevad. Keeldudest. Juudid ning moslemid ei söö sealiha, sest see olevat "r.o.o.j,a,n.e". Pühakirja järgi kuulub taoliste keelatud loomade hulka ka näiteks veel jänes. Kaladest on keelatud aga näiteks säga. Ves, eriti veel valget värvi on hindudel püha loom, kelle liga süüa oleks pühaduseteotus. Prantslased sööad konni, austreid (sisuliselt mingeid li.mus.eid), tigusid ning tuvisid. Vanal, mustsell Venemaal oli hinnatud luigepraad. Meie esiisad sõid karuliha. Krikupaastu ajal oli hinnas kopraliha, mille söömist ei peetud patuks. Samuti on meil praegu hinnas igasugused linnumunad - kana, vuti, hane, pardi j.n.e. Kuigi sisuliselt on linnumuna üks eriti suur munarakk. Enamasti juba ka viljastatud. Maoliha on kõrges hinnas nii Kagu-Aasia maades, Aafrikas kui ka mõnel pool Lõuna-Ameerikaski. Hiinas ning Koreeas süüase nii kasse kui ka koeri. Samuti varblasi. Aga ka kuvatatud rändrohutirtse. siberi rahvaste juures ohinnas punane kärbseseen, millest saab hüva, hästi päh hakkavt märjukest. Mitmetes maades süüakse veel eriti isukalt igasuguseid ussikesi, tõuke, putukaid ja muud taolist.
Armsad on ka kanapojad, vasikad, lambatalled, küülikud, põrssakesed j.n.e. Ning lõpuks lõpetavad na kõik lihakombinaadis ning poolfabrikaatidena poelettidel.
koerad pekstakse seal kaikaga surnuks,et liha pehme jääks.kas eestis siis tehakse sigadega sama? sa maamats võrdled ikka sõrme m nniga,nagu venelased väga hästi ütlevad.
KOMMENTAARID (31)