Andres Uibo: ma ei julgenud unistadagi, et esinen kirikus, kus tegutses Bach! (1)

"Ma olen Thomase kirikust kümme või viisteist aastat tagasi kord läbi käinud. Siis oli aukartus selle koha ees nii suur, et ma mõtlesin, et küll on õnnelikud inimesed, kellel õnnestub siin üles astuda. Isegi see, et sinna hoonesse tohib minna, oli minu jaoks suur kingitus. Aga mõelda sellest, et ise kunagi seal soolokontserdiga üles astuda – see tundus nii ebaloogiline, täiesti teiselt planeedilt," meenutab Andres Uibo, kes ei tihanud toona säärasest võimalusest unistadagi. "Kuulajaks on ju Johann Sebastian Bach isiklikult!"

Uibo usub, et 1723.-1750. aastani kirikus tegutsenud Bachi vaim hõljub saalis ringi ja seal orelit mängides tekib tunne, nagu jälgiks meister kõike toimuvat. "Ma olen mänginud Milano toomkirikus ja Pariisi Jumalaema kirikus, Monaco katedraalis ja Trondheimis Nidarosi katedraalis. Enamikus Euroopa tuntud katedraalides, suurtes ja kuulsates paikades. Aga niisugust tunnet ja ootusärevust, kui praegu, ei ole veel olnud," tunnistab mees.

Andres Uibo esineb Leipzigis festivalil "BachOrgelFestival 2017", mille käigus annab juuni lõpust augusti alguseni igal laupäeval kell kolm kontserdi üks tunnustatud organist. Uibo kontsert on sarjas eelviimane. Ülejäänud esinejad on pärit Saksamaalt, Hollandist ja Itaaliast.

"Bach on muusikamaailma A ja O."

"Leipzigi Thomase kirikul on muusikabüroo, nemad võtsid minuga kontakti juba kaks aastat tagasi ja kutsusid esinema. Pidin eelmisel aastal minema, aga pakutud aeg ei sobinud – mul oli juba midagi muud ees. Siis jäi kokkulepe, et tulen 2017. Kuna tänavu möödub reformatsioonist 500 aastat, siis oli nende palve, et esinejad kaasaksid Martin Lutheri muusikaga seotud helitöid," räägib Uibo.

Kontserdil esitab ta muidugi Bachi, kuid ka Dieterich Buxtehude, Georg Böhmi, Georg Philipp Telemanni, Ferenc Liszti ja iseenda loomingut. "Buxtehude oli Bachi õpetaja Lübeckis, kelle juurde Bach matkas 400 kilomeetrit jala, aastal 1707," märgib Uibo. Böhm ja Telemann olid Bachi kaasaegsed. Lisztilt esitab Uibo variatsioone Bachi kantaadi "Weinen, Klagen, Sorgen, Zagen, BWV12" teemale.

Reformatsiooniga on Uibo kava seotud Martin Lutheri kirikulaulu "Vater unser im Himmelreich" kaudu. Seda Lutheri kirjutatud meloodiat on oma oreliprelüüdides kasutanud nii Bach, Böhm kui ka Buxtehude.

"Bach oli muidugi ka vist kõige kuulsam luterlane läbi aegade. Nad on mõlemad Lutheriga Eisenachis koolis käinud, ainult et paarsada aastat oli vahet. Seal on koolimaja, mille seina peal on nende kui kuulsate vilistlaste nimed. Mina ei tea maailmas teist kooli, millel oleks kaks nii kuulsat lõpetajat," muheleb Uibo ning lisab: "Bachi peetakse viiendaks evangelistiks Markuse, Matteuse, Luuka ja Johannese kõrval, kuna ta on väga palju kasutanud evangeeliumi oma teoste alusena."

Bach on ka üks Andres Uibo enda suuri lemmikuid. Ta on kuuel talvel korraldanud Tallinnas orelifestivali "bachFest". "Bach on minu jaoks muusikamaailmas A ja O, ega suuremat geeniust muusikaajaloost välja tuua ei oska. See on minu subjektiivne arvamus, aga kui maalikunstis jäi kõrgpunkt kuhugi aastatesse 1450–1550, siis muusikas oli selleks Johann Sebastian Bachi aeg. Mul on alati väga kahju neist heliloojatest, kes tulid peale Bachi – vaesekesed, kõik suur on ära tehtud," ütleb Uibo.

Ta võrdleb neid heliloojaid muigamisi kaugushüppajatega, kes ei suutnud 23 aastat üle lüüa Robert Beamoni 1968. aasta suveolümpiamängude rekordit 8,90 meetrit.

Mängib vaheldumisi kahel orelil

Leipzigisse sõidab Uibo reede hommikul. "Siis saan ka kohe kirikus proovi teha." Et 28. juulil on Bachi 267. surma-aastapäev, toimub seal õhtul suur kontsert, kus Bachi teoseid kannavad ette Leipzigi poistekoor Thomanerchor ja orkester. "Kui kontsert on läbi, saan veel jääda üksi kirikusse harjutama," rõõmustab Uibo, kes on varemgi Õhtulehe intervjuus tunnistanud, et talle meeldib kirikutes kunstiväärtuste keskel öösiti ihuüksi proovi teha.

Bachi-aegset orelit Thomase kirikus alles ei ole, see-eest on seal kaks orelit. "Üks on romantismiaegne (19. sajandi lõpust pärit – K. A.) hästi suur pill ja teine on ehitatud aastal 2000, kui Bachi surmast möödus 250 aastat. Eeskujuks võeti Bachi-aegsed barokiajastu orelid. Ma mängin mõlemal pillil kordamööda," avaldab Uibo.

Nii käib esinemise juurde väike jalutuskäik edasi-tagasi. "Üks orelitest asub saali tagaotsas, teine külje peal. Mul tuleb nende vahet käia üleval mööda orelirõdu. Kui kirikus on mitu väga head pilli, olen ikka sellist võimalust kasutanud."