teaduse tegemisele seisneb selles, et igal aastal toimub miski evalveerimine ja keeleoskajad ning targemad isikud peavad nende evalveerimiste läbimiseks päevi tööd tegema ja poliitkorrektset ametnike teksti lugema ja ise seda tootma. Üldiselt loetakse nõrkuseks (weakness) asjaolu, kui õppejõud ei ole täiskohaga tööl. Minu arvates on see tugevus, sest enamusel neist on oma ettevõtmine, kus tegeletakse erialase tööga (nt ehitusfirmad ja ehitusinstituut). Nende sidemete tõttu tuleb ülikooli ka enamus koostööd soovivaid ettevõtteid. Lisaks on ülikoolis lektori palk väike ja doktorinikraadini enamus ei jõua. Doktorantide kohti osakondadele eraldatakse mingist arusaamatust kvoodist lähtudes. Pr Reps võiks üle vaadata, kuidas need kohad ülikooliti ja osakonniti jaotatakse, mõeldes selle peale, mida on meie riigile vaja. Kas rohkem insenere või ärijuhte ja keemikuid näiteks? Ka võiks teha statistikat, milliste erialade lõpetajad kiirelt ja igaveseks seejärel Eestimaa tolmu jalgadelt pühivad, jättes kodukamara väljaõppe saanud spetsialistideta.
"....siis peaks teadusetegemisele mõtlema ka ettevõtjad" Edukas ettevõtja tegeleb teadusega päevast päeva, vahet ei ole kuidas ta seda tegevust ise nimetab. Ettevõtluses mitteedukas valib rahulikuma ameti.
KOMMENTAARID (7)