”Koon Suzi Quatrole salli, sest lisaks sellele, et ta on raju rokilaulja, on ta ka õrn naine.”

Suzi Quatro puhul osales Põldve konkursil kahe tööga – võidu toonud liblikamotiivi ja nahkhiirt kujutava mustriga, mida looma inspireeris autori lemmiklugu Suzi Quatro repertuaarist „Devil gate drive“. „Lisaks sellele, et Suzi on raju rokilaulja on ta ka õrn naine, kes annab välja luuleraamatuid. Need on luuletused või  lühiproosalood tema elust ja see oli minu jaoks uudis, et ta üldse sellise asjaga tegeleb. See tekitas tunde, et temas võib olla ka hoopis teine pool ja siis lendas see liblikas mulle käele,“ kirjeldab Põldve võidu toonud liblikamotiiviga mustri sünnilugu.

Isiklikud mustrid

Konkursil osales üheksa naist ja kokku esitati 19 spetsiaalselt nelja naismuusiku tarvis loodud kavandit. Oma isikliku mustriga Haapsalu salli saavad lisaks Suzi Quatrole ka Bonnie Tyler, Belinda Carlisle ja Lea Lion Dali.

„Haapsalus on tavaline väikelinnaelu ja kui tahad oma elu huvitavamaks teha, siis tuleb loominguga tegelda. Kaheksa tundi teeme päevatööd ja siis iga päev tuleb kaks-kolm tundi salli kudumist. Näiteks Haapsalu salli kudumine võtab 60–80 tundi, räti kudumine koguni 220–240 tundi,“ räägib Põldve ja lisab, et kindlasti ei koota salli kasu saamise eesmärgil. „Meie soovime hoida pärandkultuuri.“

Kudumine kui eneseabi

Kudunud on Põldve terve elu. „Olen pärit käsitööliste perekonnast, vanaema oli mul ARSi tikkija. Nüüd olen siin 11 aastat rohkem Haapsalu pitsiga tegelenud. Kui Nõukogude ajal tuli ikka kududa kampsuneid ja sokke, siis nüüd teen ainult ilu,“ ütleb ta ja lisab, et Haapsalu pitsikeskuse naised ei vaja eneseabiraamatuid või tervendajaid, sest tänu kudumisele on ajuühendused kogu aeg töös ja see maandab kõik pinged.

Haapsalu salli laadset pitsi tehakse vaid kolmes kohas maailmas: Haapsalus, Shetlandil ja Orenburgis, kuigi igal pool on pits pisut erinev. Näiteks Haapsalu sallile iseloomulikke nuppe kooti ainult Haapsalus, viimasel ajal on ka Orenburgi meistrid hakanud neid tegema. „Kui tikitakse ja kootakse igal pool maailmas, siis Haapsalu pitsi tehakse vaid kolmes kohas. See võtab metsikult aega ja selle pitsi erilisus ongi see, et seda tehakse nii vähe,“ selgitab Põldve. Haapsalu salli kudumisoskuse kaotsimineku pärast ei tasu siiski muretseda, sest näiteks Haapsalus on salli kudumine õppekavas sees ja kes salli kududa ei oska, see kooli lõpetada ei saa.

„Minul läksid esimesed viis salli aia taha. Pitsi kudumisel peab vähemalt sadat asja meeles pidama. Et esimene lõng peab olema kahekordne, et äärepits on eraldi kootud ja hiljem külge õmmeldud ja nii edasi. See on tõeline käsitöökunsti Ferrari,“ ütleb Põldve. „Kootud pits on ilus, pitsi kuduv naine on ilus.“

Isiklikud mustrid

Traditsioonilisi mustreid on väga palju, ent vahel tahavad kudujad katsetada ja midagi uut luua. Põldve sõnul on kudumismärgid sarnased nootidega. „Mina olen kehv matemaatik, aga need naised, kes meil kleite teevad, peavad ikka kõik välja arvutama silmuse täpsusega. Ühe kleidi tarvis tuleb välja arvutada kolm lehekülge valemeid,“ ütleb ta. Matemaatikaoskus tuleb kudumisel kasuks. Pitsikeskuse eestvedaja Mirje Sims märgib, et tal on väga hea meel, et Eesti naine oskab skeemi lugeda. „See näitab meie haritust käsitöö vallas.“

Sallide kinkimise traditsioon ulatub aastasse 1932, kui Haapsalut külastanud Rootsi kroonprintsile kinkisid kohalikud kudujad suure kroonprintsikirjalise salli. Simsi sõnul oli see esimene skeemina üles märgitud rätiku muster. „Nüüd võib igaüks endale nimelise sallimustri tellida. Kui Pitsikeskuse algusaastail 3,5 aastat tagasi oli pitsi loomine hinnakirja järgi 100 eurot, siis nüüd on mustriloojaid nii palju juurde tulnud, et kui leiad kuduja, küll siis saab ka kokkuleppele,“ ütleb Sims ja lisab, et isiklikud mustrid on saanud kõik presidendiprouad ja nüüd ka praegune proua president, lisaks ka Rootsi kuninganna Silvia, Greta Garbo ja paljud teised.

Neljale naismuusikule loodud pitsimustrid pannakse Haapsalu pitsikeskuses vaatamiseks välja 13. augustil avataval näitusel.