Tom Valsberg ja Jane KruusVideo: Jörgen Norkroos
Inimesed
22. juuli 2017, 00:25

VIDEO | Värvikad hipid Tom ja Jane: inimene saab vanaks siis, kui ta lõpetab mängimise, laulmise ja tantsimise! (10)

Indigolaste ansambli ninamees Tom Valsberg (35) ja näitleja Jane Kruus (28) on maailmaränduritest muusikud, kes on väelaule, mantraid ja regilaule laulnud juba kuus aastat korraldades nii Eestis, kui mujal maailmas - Tais, Guatemalas, Indias, Mehhikos, Balil ja mujal kontsert-rännakuid väelauludega. 20. juulil ilmus nende esimene CD eestikeelsete väelauludega, mis põhinevad mitmete erinevate kultuuride põlisrahvaste muusikal.
Tom Valsberg ja Jane Kruus Foto: Jörgen Norkroos

Kohtume Tomi ja tema elukaaslase Janega Tallinna kesklinna oaasis nimega Püant, mis on peitnud end Laste Maailma ja moeka restorani Babulja vahele. Väljast nähtamatu, kuid seest avar, helge ja imeliselt positiivse auraga, kus esimesel korrusel müüakse põnevaid raamatuid, kunsti, mediteeritakse. Teisel korrusel on Jane ja Tommi bändistuudio, kus toimuvad salvestused ja bändiproovid.

Tom: Kui soovid kingitust osta, siis leiad Püandist sobiva raamatu kümne minutiga. Suuremas raamatupoes on nii suur valik, et see tekitab segadust. Siit leiab nii filosoofilisi, laste kui ka kunstiraamatuid ja muudki põnevat ning see on ainuke pisike uute raamatute pood Tallinnas, kus poemüüad oskavad soovitusi anda ning tutvustada kõiki poes müüdavaid raamatuid.

Tom ja Jane, teil on käsil ka täiesti ainulaadne projekt, rääkige sellest palun lähemalt.

Tom: Anname tõepoolest kohe, kohe välja esimese eestikeelse väelaulude plaadi. See idee on meis idanenud juba viis-kuus aastat ja sündis tänu sellele, et ma rändasin mööda maailma ringi ja panin tähele, et igal pool koguvad hoogu lauluringid, mis on justkui laulupidu ja stressi maandamise õhtu ühes- tihti laulab sellistes ringides isegi paarsada inimest.

Ja mis on fenomen? Ühislaulmise õhtutele ei kogune mitte muusika haridusega lauljad vaid täitsa tavalised inimesed ja nende sekka satub alati neid, kes arvavad, et nad ei oska laulda. Kummalisel kombel tekib ühises ringis selline turvaline ruum, kus paljud taasavastavad oma lauluhääle ja laulmisrõõmu. Paljudele meist on lapsepõlves öeldud, et elevant on kõrva peale astunud ja laulmisest pole mõtet neil unistadagi. Sellest tekib alateadlik trauma ja arvamus, et “ma ei oska laulda” ja hiljem ei julgeta enam isegi proovida.

Hirm on suur ja pole harjutud ka kuulma omaenda hääle kõla, sest see tundub nii imelik ja võõras. Kui tulla meie väelaulude õhtule, siis võib laulda kaks tundi järjest nii nagu süda lustib ja ühe kuni kahe õhtuga võib ka oma laulmise hirmu välja ravida. Kui lauluhirm kadunud, siis võib kaduda ka tantsuhirm ja üleüldse hirm ette võtta uusi asju ja ellu viia oma unistusi. Võiks arvata, et kui mitte-profesionaalsed lauljad laulma panna on tegu kassikooriga, aga tule väelaulude õhtule ja kuula ise, kui ilusti see kõik kõlab. Pealegi ei pea sa olema profesionaal, et ühislaulmise positiivsest mõjust osa saada.

Kuidas see väelaulmine siis välja näeb?

Jane: Istume tavaliselt ringis ja mina või Tom oleme eeslauljad. Meie laulame eest ja teised kordavad, vahel laulame ka kõik koos. Samas ütlen alati ringis istujatele, et laulge ikka nii, et te tunneksite nagu oleksite ise eeslaulja. See on selleks, et kõik teeksid oma suu pärani lahti ja annaksid maksimumi. Esiteks on vaja saada lahti hirmust ja siis areneb viisipidamise oskus ühises grupis välja justkui loomuliku kergusega. Samas on kõige olulisem ikkagi sõnum, millest sa laulad. Meie teeme iseendale nö. iganädalast positiivset ajupesu ja laulame tänulikkusest, sellest, et elu on meie enda kätes, unistuste täitumine on võimalik ja et kõik koos saame asjad selgemaks, helgemaks ja kenamaks. Kui me seda usume, siis nii see ongi.

Näiteks mulle öeldi koolis ja ülikooliski, et häält sul natuke ehk on, aga lauljat ei saa mingi nipiga. Peale seda tundsin tohutut hirmu laulmise ees ja mõtlesin, et minu rong ongi läinud. Ma ei saagi kunagi lauljaks. Aga vahe oli ainult selles, et kui laulda ainult popp laule või džässi, siis seal ongi tehniliselt ja heliliselt väga keerulisi asju, mis vajavad järjekindlat harjutamist.

Aga väelaulud ei nõua mingit eelnevat praktikat. See on hästi lihtsatel rahvaviisidel põhinev laulmine ehk siis prostad viisid, kus pole vaja hakata tegema Olav Ehala keerutusi, vaid oma hääl lihtsalt välja laulda. Sellepärast ütlengi alati, et see, kes oskab rääkida, oskab ka laulda. Rääkimine on ju ka laulmine. Viisijupid on lihtsalt lühemad.

Tom Valsberg ja Jane Kruus

 Kuidas on võimalik, et varem pole tehtud eestikeelseid väelaule?     

Tom: Esimene eestikeelne väelaulude CD ei tähenda, et eestis pole väekaid laule enne tehtud või salvestatud. Väelaulud terminina on erinevate kultuuride (aafrika, india, indiaani, keldi, skandinaavia, balti jne) loodusrahvaste tarkustel ja viisidel põhinevad laulud, mis on mõeldud koos laulmiseks, energia tõstmiseks, emotsioonide vabastamiseks, pingete maandamiseks ja positiivsete elukvaliteetide esile kutsumiseks ning just selles žanris on see esimene eestikeelne heliplaat. Loomulikult on olemas eestikeelsed rahva- ja regilaulud.

Võtame kas või eesti meeste laulud. Kuna Eestis on hästi palju sõdu ja orjust olnud, siis sealt meile alles jäänud ainult peamiselt napsu-, itke- ja sõjalaulud, kahjuks aga väga vähe metsa, looduse, maailmaloomise ja tänulikkuse laule, mida oleks inimestele palju enam vaja kui itkelaule või lorilaule. Ka eesti regilauludes oleme just kõige positiivsemad välja noppinud ja ka need kõlavad meie lauluõhtutel.

 Milles siis väelaulude laulmine ehk laulujooga seisneb?

Jooga tähendab keha ja mõistuse harmooniat ja tasakaalu, seega ükskõik milline tegevus, mis tervendab keha ja hinge ongi jooga- seega meie teeme laulujoogat. Kujutage nüüd endale ette, inime on kui raadio ja kui te hommikul vale jalaga voodist välja astute, siis see raadio mängib teie peas punk või metal muusikat, ehk tuju on tume, isegi agressiive. Ja siis paljud inimesed, eriti pimedal talvel, kuulavad enda sisetundena sellist tumedat, masendavat raadiolainet. Mida meie püüame siin oma väelauludega teha, on häälestada teie sisemist raadiot positiivsusele.

Kui päike väljas ei paista, siis peab päike paistma südames. Just seepärast peaks Eestis olema just talvel rohkem regilaulu ringe. Inimesed elavad oma koobastes, neil on kiire, ilm on kehv ja sõprustunnetest jääb puudu. Aga kui tuled üheskoos laulma olgu siis kooris või väelauluõhtul, siis tekib sõprustunne, vabanevad hirmud ja elu ilusad kvaliteedid: lootus, tänulikus, heatahtlikus, julgus muutuvad sinu sees aktiivseks ja tänu sellele on elu tunduvalt positiivsem ja õnneindeks palju kõrgem. Ehk siis väelaul on tehnika, kuidas lihtsal ja lõbusal viisil häälestada iseennast ja oma meeleseisundit rõõmsamatele ja positiivsematele sagedustele. 

Kahjuks teeme meie Janega väelaulu kontserte Eestis ainult suvel, kuna meile meeldib väga reisida ja rõõmustada oma väelauluga ka teisi rahvaid maailmas.

Jane: Seetõttu saigi see eestikeelne väelaulude plaat tehtud, et inimesed saaksid seda neile sobival ajal ja kohas ka ise kuulata ja kaasa laulda. Meie laulud on pikad viis kuni seitse minutit, et laul ei saaks liiga kiiresti otsa. Kaasas on ka akordid ja sõnad. Seega võib ka ise väikese rühma kokku kutsuda, kitarri mängida ja laulda. See seisund, mis tekib on suuremas grupis alati võimsam aga isegi väikses grupis võib tekkida väga võimas tunne.

Kui me uurime lähemalt põliskultuuride kombeid, siis näeme, et sellised iganädalased väelaulu- ja väetantsu praktikad on väga olulisel kohal, et hoida kogukonda heas, sõbralikus ja positiivses meeleolus. Loomulikult on ka täiskuu või noorkuu rituaalid, kus kogu küla saab siis kokku ja laulab. Aga eesti külades ja isegi linnades on inimesed eriti talviti päris eraldunud ja üksikud.

Väga vähe toimub tegevusi, kus inimesed saavad üheskoos tunda ülevaid tundeid, mis neid kokku viib. Mõni vanamemm pole oma kandi inimesi, rääkimata lähedastest, näinud talvel võib-olla kaks kuud, ainsaks sõbraks televiisor, kust ei tule mitte kõige positiivsemaid sõnumeid.

Õnneks Võrus ja sealkandis leiab veel regilaulu ringe aga kindel on see, et kui on rohkem sündmusi, kus inimesed saavad ja julgevad koos laulda, tantsida, kallistada ja rääkida, siis kõikide elukvaliteet paraneb. Ega laulmine pole ainuke pingete maandamise viis. Saage kokku ja kas või tantsige või mängige. Inimene ei lõpeta mängimist seepärast, et saab vanaks vaid ta saab vanaks siis kui ta lõpetab mängimise, laulmise ja tantsimise!

Kas sellest piisb kui lähen ööklubisse ja tantsin seal ennast tühjaks?

Tom: Kui suudad seda teha ilma alkoholita, siis muidugi. Siis jagub seda tantsust saadud energiat ka veel hommikuks ja järgnevateks päevadekski. Alkoholi ülendav meeleolu aga tähendab, et sa võtad elult võlgu. Jube lõbus on korraks aga järgmise päeva pohmakas näitab, et sa eile võtsid homsest võlgu. Aga kui sa tuled meie tantsu- ja lauluõhtule ja laulad või tantsid ennast ülevasse meeleollu, siis see energia pole nagu sms-laen, mida peab tagasi maksma ja seda energiat jätkub veel pikemaks ajaks.

Mina loobusin alkoholist 22 aastaselt kui mõistsin, et et mul ei ole enam vaja alkoholi, et julgeda ladusamalt inimestega suhelda, sain aru, et ma julgen seda teha niigi. Sellest peale muutus minu elu totaalselt, sattusin hoopis teistesse seltskondadesse, mis mind palju rohkem inspireerisid ja kus tüli ja arusaamatusi oli kordades vähem. Kirjutasin ju sellest ka oma raamatus “Kuidas rännata ilma hirmuta”, et kui sa muudad oma elulaadi, siis muutub ka kardinaalselt sõpruskond. Kui mina napsutamise maha jätsin, siis kümnest parimast sõbrast jäi mulle alles vaid kaks.

Aga pole vaja olla radikaalne, korra või kaks korda kuus klaas veini võtta pole ka mingi patt. Ma ei ütle ära ka lonksust jägermeistrist külmal talveõhtul. Aga sellepärast ongi alkohol paljudest teistest mõnuainetest kordades ohtlikum, et sellega ei osata piiri pidada, ühest klaasist saab ruttu terve pudel ja lisaks muudab alkohol agressiivseks ja hoolimatuks teiste inimeste suhtes, sellest saavad alguse paljud kaklused, tülid ja arusaamatused.

Jane: Mina joon ka vahel klaasikese veini, aga minu jaoks on muutunud see, miks ma seda joon. Kui noorena sai joodud eesmärgiga justkui julgust tekitada või lihtsalt purju jääda, siis nüüd kilistan klaase kokku vaid siis, kui on põhjust miskit olulist tähistada.  

Tom: Ühislaulmisest tekkiv ekstaatiline ja lõbus meeleolu on aga kordades võimsam kui uimane ruttu hääbuv alkoholi mõju.

Jane: Ei saa öelda, et me väelaulu õhtutel meeli ülendavat napsu ei võtaks. Tegelikult on meil uus imeline naps, mida naudime ja see on shamanistlik toorkakao. 

Tom: Täpselt nii. See peaks olema toorkakao otse plokist, mitte pulbrina. Meie toome seda Balilt või Guatemalast. Kes tahab näiteks alkoholi vähendada, aga vajab ikka mingit vursu peoõhtule, siis soovitan võtta korraliku topsitäie sooja toor-kakaod. Energialaks, mis kakao annab on tuntav kohe. See energia on palju mõnusam, kui alkoholi energia, paneb vere keema, kiirendab südame rütmi ja ülev meeleolu kestab paar tundi.

Lisaks on tegu ka afrodiisikumiga, mis tõstab energiat ja libiidot ning vabastab suhtlemise ja rääkimisega seotud hirmud. Pakume seda alkoholi asemel ka meie kontserditel. Kakaol on imeline võime avada inimeste tunnete maailm ja süda. Soovitaksin alkoholi baari asemel avada üks korralik kakaobaar. 

Tom Valsberg ja Jane Kruus

Teie olete üks õnnelik paar, suved veedate Eestis ja talveks teete päkad. Paljud inimesed kindlasti kadestavad teid, kuid ei julge samamoodi vabalt võtta. Mida te neile soovitaksite?

Tuleks teadvustada enda vabadust. Esimest korda kogu ajaloo jooksul on ka eestlasel võimalik osta lennukipilet ja sõita seiklame või puhkama teise maailma otsa. Vene ajal polnud see võimalik riigikorra tõttu, mingi aeg olid piletid ka väga kallid, aga nüüd on võimalik reisida isegi väga väikese raha eest. Täna võid saada 300-400 euro eest pileti Brasiiliasse, kui leiad õige sooduka. Kui su hing seda ihaldab seiklust ja oma maailma avardamist, siis soovitan seda kindlasti minna reisima, täpsemad juhised kuidas seda teha leiad minu Rännakuraamatust, mis on sadu eestlasi rändama inspireerinud.

Reisimine ei tähenda sugugi seda, et peaksid Eestist lõplikult lahkuma. Võtke soomlastest õppust! Väga paljud soomlased võtavad täna kuu või kaks aastas töölt vabaks, et elada Tais. Näiteks jaanuar ja veebruar. Miks sa peaksid siis siin kõledas ja külmas Eestis virelema? Jõulud on toredad küll, aga jaanuar, veebruar ja märts on pimedad ja rasked, kui sa ei suuda eestis särada siis ei pea ka hambad ristis kannatama. Kui nii palju ei saa ära olla, siis planeerige vähemalt kuu, et saaksite siit külmast kliimast rahulikult eemal olla ja patareisid laadida. Puhkamine, tähistamine ja enda kirgede ja hobidega tegelemine on sama oluline kui töötamine, et keha ja vaim töökorras hoida.

Tomi ja Jane esimesel Eesti väelaulude CD salvestamisel andsid oma imelise panuse puhkpillimängija Polina Tšerkassova, trummar Ian-Mikael Kirss ja hang-trummi mängija Martin Sun Taanist. Külalistena teevad CD-l kaasa Sireenide koori liikmed ja Paul Purga juhitud karuhäälega meeskoor. Kahes loos on solistiks 10 aastane Mona Pääsuke. CD on mõeldud kodus ja autos kuulamiseks ja kaasa laulmiseks ja CD ümbrisel on olemas ka laulude sõnad ja akordid. Plaadi esmaesitlus toimus 20. juulil Katariina Kirikus ja hetkel saab Väelaulude heliplaati osta vaid raamatupoest Püant. Augustis jõuab CD ka mujale raamatu - ja muusikapoodidesse.

Tom Valsberg ja Jane Kruus Foto: Jörgen Norkroos

Sel suvel saab Jane ja Tommi väelaulude ühislaulmise kontserte kogeda veel 8. augustil Katariina Kirikus koos mantraguru Satyadev Barmaniga, 15. augustil Hopneri Majas koos maailmakuulsa Vijay Krishnaga, 20. augustil Kirna mõisas ja 22. augustil Tartus Kastani Majas Jane ja Tommi tegemistest leiad lisa www.tomvalsberg.com

     

Vaata ka meeleolukat videointervjuud Tomi ja Janega!