Allar Jõks: inimese ja juhina olen ma kindlasti parem kui ma olin joogata (19)

Ometigi on just Allar Jõks omaenda näite varal suutnud paljudele tõestada, et jooga tuleb pigem kasuks, isegi siis, kui mingi tulemus tundub kõrvaltvaatajale kaotusena. Staatuses Allar Jõks on ka Haapsalu Joogafestivalil juba tuntud osaleja, kes paari aasta eest näitas seal ette näiteks pea peal seismist. 

Allar Jõks, kuidas esimene joogatrenn teie ellu tuli või kuidas te ise joogatrenni jõudsite?

2007. aastal soovitati mulle joogat, kuna see aitavat kõigi hädade puhul. Ligi pool aastat vältisin ma joogasse minekut, sest arvasin, et see on mingi naiste vandenõu, kus mehel pole midagi teha. Siis hakkas mingil hetkel tunduma, et miks ma olen eelarvamustega asja suhtes, mida ma ei ole proovinud ja ma otsustasin siiski minna.

Järgmisena hakkas mind häirima mõte, et millises riietuses sinna minna – kas lohvades joogapükstes või liibuvates. Alguses tundus see väga oluline küsimus olevat. Kui ka see küsimus sai lahendatud, siis tekkis hirm, et äkki ma ei saa hakkama, kõik vaatavad ja hakkavad naerma, kui ma joogaasendist ümber kukun. Lõppude lõpuks läksin 2007. aasta oktoobris kohale ja olen siiamaani joogatundides kohal.

Teil saab oktoobris kümme aastat joogaga tegelemist. Millised on need hetked, kui oli tunne, et jooga päriselt aitas?

Inimese ja juhina olen ma kindlasti parem, kui ma olin joogata. See on andnud mulle kannatlikkust, on õpetanud kohalolemist, näidanud, et elu pole mustvalge, et ma saan alati homme olla parem kui täna. Teisisõnu joogas ei saa kunagi täiuslikuks. Kui minna konkreetsemaks, siis eelmise aasta presidendivalimistel aitas jooga mind näiteks kaks korda hästi ette valmistuda Eesti Televisiooni presidendidebatiks.

Kas see tähendab, et enne presidendidebatti tegite läbi ashtanga jooga seeriad? Kui pikk oli see aeg, mille te endale võtsite ja kas inimkeeles on võimalik selgitada, mis juhtus, kui olite need harjutused läbi teinud?

Neli kuud kestnud presidendidebatid olid rasked, sest kunagi ei teadnud, mis teemal täpselt küsimusi esitatakse: “Kes on Jaapani asevälisministri endise elukaaslase sõbranna?”, “Mida teha geenitehnoloogiaga tulevikus Eesti hüvanguks?” ja nii edasi.

Kohusetundliku juristina üritasin esialgu igale küsimusele koolipoisilikult põhjalikult vastata. Ühel hetkel sain ma aru, et kui ajakirjanikud võivad küsida ükskõik mida, siis võin ka mina vastata ükskõik mida. Teadmine, et kui sina ei kontrolli olukorda, kontrollib olukord sind, tuli tegelikult tänu joogale. Seetõttu otsustasin vahetult enne mõlemat ETV debatti teha tunnise ashtanga jooga seeria läbi.

Kui ma otsestuudiosse läksin, ei muretsenud ma, et mida minu käest küsida võidakse, vaid, et kuidas oma plaan ellu viia, millal mingite sõnumitega välja tulla, millal konkurente torgata või toetada — peas oli selline selgus, et nägin kogu debatti tervikpildina.

Kas jooga võib aidata ka kaotusest üle olla, kui seda üldse võib nii nimetada? Te ei saanud presidendiks, aga kas see ongi kaotus, sest te ei paistnud siis kurb ega ole ka praegu seda. Kas selles on oma osa kümnel aastal joogafilosoofial?

See, et mina ei saanud presidendiks, võib olla kaotus Eestile, kuid minule oli see kindlasti võit. Inimese ja juhina ma võitsin sellest väga palju. Jooga õpetab muuhulgas ka seda, et ole elu suhtes alandlik, hinda neid võimalusi, mis on sulle antud. See, et ma sain olla üks presidendikandidaatidest päris viimastes voorudes, on asi, mida hindan kõrgelt.

Tulles tagasi meeste ja jooga juurde ehk miks mehed joogasse eelarvamusega suhtuvad? Mida teha, et mees hakkaks vaimse ja kehalise poolega rohkem tegelema?

Ma arvan, et nagu minugi puhul, on põhiküsimus eelarvamustes. Üks neist on see, et jooga on midagi puhtalt vaimset, vastandina kehalisele. Vaja on näidata, et jooga ei ole pelgalt mediteerimine, samas ei ole ta ka võimlemine. Oluline on tunda eduelamust, näiteks kui sa täna ei saa ette kummarduses pead põlvede vahele ja nädala pärast saad, annab see innustava laksu. Joogaga ei ole kunagi hilja alustada ja täiuslikkuse otsinguil suudab ennast igaüks positiivselt üllatada. Jooga näitab, kuidas kasvatada oma mina kehast hingeni. Ole, kus sa oled, alati oled sa kohal.

Teie puhul on jooga siiski pigem füüsiline treening?

Jah, ma ei ole joogaharidusele eriti aega pühendanud, joogateemalisi raamatuid pole ma väga palju lugenud. “Jooga puu” olen läbi lugenud ja sellele ka eessõna teinud, julgen ka kõigile meestele seda soovitada. Jooga kaudu olen mõistnud, et kui ma suudan oma kehaga teha, mida tahan, siis saan oma elu ja mõtetega sama teha.

Teie ettevõttes on põhimõte, et töö peab olema tehtud ja siis käi trennis, kui tahad, kasvõi keset päeva. Kas see on Eesti ettevõtluses tavaline?

See muutub õiges suunas. Meie büroos on nii, et kui sul on töö tehtud, siis ei oma tähtsust, kas sa käid lõuna ajal joogas või pärast tööd. Neid inimesi, kes teevad lõuna ajal joogat, näen ma büroos veel õhtul 7-8 ajal innustunult särasilmil töötamas.

Mida annab joogafestival mehele ja miks sinna minna?

Kõigepealt annab see mehele võimaluse leida ühest ja samast kohast see, mis sulle joogas sobib. Sa ei pea mööda Tallinnat ringi käima, täna Kalamajas, homme Koplis ja siis Kassisabas. Haapsalus leiad sa selle, mis sulle sobib: ühele sobib ashtanga, teisele kundalini, mõnele modernsemad või miksitud variandid. Joogafestival võib aidata keerata oma elus teise lehekülje.

22.-23. juulil võõrustab Haapsalu piiskopilinnus kuuendat korda oma õuel joogahuvilisi. Festivalil esinevad parimad joogaõpetajad Eestist ja välismaalt, järele saab proovida üle 10 joogastiili ning kuulata loenguid ja osaleda töötubades.

Vaata ka meelelukat pildigaleriid!