RAHA ÜHEST TASKUST TEISE: riik tõstab muuseumite üüri ja maksab ise hinnatõusu kinni (22)

Piletihinnad on Eestis niigi kõrged. Mis saab tavakülastajatest ja lastega peredest, kes tahavad veeta nädalavahetust kultuurselt selle asemel, et külastada kaubanduskeskust?

Eesti Kunstimuuseumi juhatuse liige Sirje Helme räägib Õhtulehele, et neil on kaks lepingut Riigi Kinnisvara AS-iga (RKAS) hoonete rendiks - KuMu ja Mikkeli muuseumi suhtes, kus on sätestatud, et RKAS saab rendi hinda tõsta juhul, kui kultuuriministeerium seda aktsepteerib ning riik vastava summa ka muuseumi eelarvesse lisab. Erimeelsuste korral pöördutakse rahandusministeeriumi poole.

Helme: piletihinna tõus jätab huvilised ukse taha

Muuseumid ei suuda üha tõusvaid rendisummasid lihtsalt oma eelarvest maksta, kui see ülalkirjeldatud viisil ei toimi. Näiteks kulutused teadustööks, uuringuteks, projektideks kaetakse EKM-is omatulust.

"Kui RKAS-i rendi tõusu arvelt suurenevad halduskulud, siis on küsimus, millistest vahenditest ja mille arvelt see kaetakse? Kas siis on nii, et Eesti muuseumid, mis on teinud meeletuid pingutusi, et töötada kaasaegsel tasemel ja saavutanud ka edu, mida näitavad ka üha tõusvad külastajanumbrid, hakkavad töötama peamiselt selle nimel, et oma rendikohustusi täita?“ kurdab kogu oma elu kunstile pühendanud Sirje Helme.

Ta leiab, et üürihinna tõusust johtuvalt pole ka piletihinna tõus mingi lahendus, sest see võib kaasa tuua külastajate arvu languse, mis omakorda hoopiski vähendab omatulu ning jätab muuseumi käsutusse vähem vahendeid põhitööks. Ei saa hästi enam külastajatele atraktiivseid üritusi-näitusi korraldada ja sellega kärbitakse inimeste kultuurilise vaba-aja veetmise võimalusi.

Helme arvates on riigil vaja mõistlikku tulevikku vaatamise poliitikat ja analüüsi.

"Tõesti, üks riigiasutus vähendaks sel juhul teise riigiasutuse tegevusvõimalusi, seega muudaks nende missiooni? Ma väga loodan muidugi, et eelkirjeldatud pilt on lihtsalt minu kehv stsenaarium, teemal „juhul kui...“. Ma ei tea, millistel arvutustel põhineb renditulude tõstmine, kuid on selge, et siis peavad tõusma ka vastavalt muuseumide haldustoetused. Tegelikult tekib selline suletud ring, kus algus ja lõpp on rahandusministeeriumis,“ lisab ta.

ERM-i direktor keerab emotsioone maha

Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktor Tõnis Lukas arvab, et kuna üüri maksmisel on kokkulepe, et see kaetakse automaatselt rahandusministeeriumi (RM) poolt kultuuriministeeriumile (KM) arvestatud eraldisega, siis ERM otseselt seda kandma ei pea.

„Küll aga ei ole mõeldav, et üüri tõstetakse nii, et kultuuriministeeriumi eelarvele järgmiseks aastaks valitsuse poolt raha juurde ei anta, sest eelarve otsused pole ju praegu veel selged. Sel juhul pingestaks see kindlasti kultuuri rahastamist üldiselt ja vähendaks ka ERM-i võimalusi oma plaanidele riigilt rahalist tuge saada.“

See stsenaarium viiks KuMuga samasse olukorda ja sunniks ERMi veel rohkem ise raha teenima, et endale rahva poolt pandud ülesandeid täita – uusi näitusi teha, inimestele palka maksta ja muuseumi pidevalt edasi arendada.

Probleem tekiks siis, kui RM ei eraldaks KM-ile üüri tõusu kulude katteks vahendeid ja KM peaks leidma need vahendid muu kultuuriraha arvelt. „Siis väheneksid ka ERM-i võimalused riigieelarvest oma põhitegevusteks toetust saada. Aga see oleks ju täiesti kokkuleppe rikkumine ja seda ei tahaks uskuda,“ ütleb Lukas ja lisab, et nii kaua kuni ministeeriumid peavad kokkulepetest kinni, ei too ainuüksi üürihinna tõus kaasa ERM-i piletihinna tõusu.

Alarahastatust jätkub ja teadustööks vahendeid pole

Eesti meremuuseumi teadur, mitmete kirjutiste autor ja ilmselt Eesti kuulsaim allveearheoloog Vello Mäss sekundeerib Sirje Helmele ja tõdeb samuti, et ei jätku raha teadustööks ja ekspeditsioonideks.

"Inimeste arvates, kes hoiavad meremuuseumi rahakotti, käivad mereuuringud muuseumile üle jõu ja need tuleb lõpetada kui mitteprioriteetsed. Näiteks on majanduslikel kaalutlustel loobutud vanaks jäänud uurimislaeva Mare edaspidisest majandamisest,“ kurdab muu hulgas ka Mare kapten Mäss, kel on tähelepanuväärseid saavutusi uppunud laevade ja lennukite otsimisel enam kui 30 aasta vältel. Loobuda tuleks siis ekspeditsioonidest paljastamaks uppunud vrakkide saladusi.

Direktor Urmas Dresen lisab, et mängus pole vaid tarbijahinnaindeksi järgne reguleerimine 2,2 %, vaid paljuenamat. „Siiani on meie puhul alates 2014.aastast olnud tegemist rahandusministeeriumi kaudu läbi kultuuriministeeriumi asutuse iga-aastasele riigieelarvelisele toetusele lisatud majandamiskulude kulureaga – vahendid RKAS-ile. Usutavasti siiski valitsuses lahenduse leidmisega tegeletakse, aga eks selgus saabu järgmise aasta riigieelarvega.“

Kultuuriministeerium: RKAS ei peaks rongi ees jooksma

Kultuuriministeeriumi kantslerile Paavo Nõgenenile ei meeldi, et RKAS kiirustab sündmustest ette ja soovib eelarve ära oodata. Probleemiks on just aeg, mil RKAS soovib kinnitust uutele üürihindadele, sest ministeeriumi asutused ei saa seda suurendada enne, kui selleks on nähtud ette täiendavad vahendid riigieelarves. Riigieelarve aga kinnitatakse riigikogu poolt alles detsembris.

"Peame oluliseks teha asju õiges järjekorras, sest mõistetavalt ei saa me võtta endale täiendavaid kohustusi enne kui selleks on ette nähtud täiendavad vahendid. Kõige lihtsam lahendus on, et RKAS saab kinnituse uute üürihindade sobivuse kohta peale järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmist riigikogu poolt," on Nõgene realist.

RKAS: paanikaks pole põhjust

RKAS-i juhatuse liige Tanel Tiits rahustab olukorra maha ja ütleb, et üürihindade tõus on iga-aastane praktika, mis vastavuses majandusnäitajatega. „Siin pole ju midagi ebatavalist, mulle oli väga üllatav saada sel nädalal meediapäringuid. Meie ei taha kellelegi liiga teha,“ ütleb Tiits.

Ta lisab, et iga-aastase üürihinna tõusu taga on juba kuus aastat kehtiv määrus. Üürihinda ei tohi tõsta üle 3 protsendi, ülejäänud tingimused määrab kindlaks RKAS-i ja muuseumi vahel sõlmitud personaalne leping.

Kokku koos muuseumitega on RKAS-il hetkel hallata 2 miljonit ruutmeetrit pinda.