Inimesed

KUU, TAAR JA LEIF ERIK JOHANN - Eesti kuulsused panevad tänavu lastele väega nimesid

Õhtuleht, 21. juuli 2017 04:00

70 KOMMENTAARI

t
Tasur/ 21. august 2017 16:39
Mis need omaaegse riigitegelase Kama lapsed olidki? Kärg, Kõu, Põvvat, Käbi, Pikne, Siil, Hunt...
v
vombat/ 22. juuli 2017 22:00
Mis vägi nendes nimedes kah on mingid kuu ja klaastaara, naera puruks.
On ainult üks nimi milles on vägi,
see on: Jeesus
k
karlutt/ 21. august 2017 16:32
Jeesus on mõnel maal täiesti tavaline poisinimi.
o
oleksin tahtnud/ 22. juuli 2017 15:30
tütrele nimeks panna Killu, aga ema ütles, et see on hobuse nimi. Kahju siiamaani.
j
joppenpuhh/ 22. juuli 2017 14:09
mul pakkuda täiesti tasuta väega nimesid- pauk, purse, plahvatus, värin jne
s
Siaedik pldik si--amaja lampkast/ 21. juuli 2017 19:38
t
21. juuli 2017 23:37
L
Nipitiri/ 21. juuli 2017 17:29
Laste kentsakad nimed on korrelatsioonis vanemate harimatusega.
k
Kevin/ 21. juuli 2017 23:38
e
eks ju/ 21. juuli 2017 23:48
Vanemates kirjalikes allikates esinevad eestlased ainunimedega. Läti Henriku kroonikas
näiteks Lembito, Meme, Wottele, Maniwalde, Unnepewe, Kyriawanus, Tabelinus, Wytamas.
Taani hindamisraamatus (1241) Asæ, Hildelempæ, Uillølemp. Lepingus saarlastega (1255)
Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete, Cake. Võib seega väita, et muinasajal
valitses Eestis ainunimesüsteem nagu paljude teistegi Euroopa rahvaste puhul. Seejuures näib,
et juba väga vanal ajal on nimesid laenatud ka teistest keeltest, sest näiteks saarlaste eeltoodud
nimed on üsna hästi võrreldavad alamsaksa-friisi nimedega: Ylle – Yle, Ylo, Yltje, Ylje; Culle
– Kolle, Kole; Env – Eno, Enno, Heno; Muntelene – Munte, Munt, Mynt, Moontie, Monte;
Tappete – Tabbe, Tabbinthie, Tabicke, Taepke; Yalde – Jalt, Jalte, Jaldert; Melete – Mele,
Melef, Melis; Cake – Kaeke, Keke, Kekke. Saaremaa 16.–17. sajandi maaraamatutes esineb
selliseid kokkulangevusi ülirohkesti.
Meie muinasnimedest on teada vaid niivõrd, kuivõrd neid esines
m
21. juuli 2017 23:49
Muinasnimede muutumine
Muinasnimed esinevad vanus kirjalikes allikais nelja sajandi vältel (13.–16. sajand). Nagu
eesti keel üldse, on ka nimed selle aja jooksul teinud läbi häälikumuutusi ja lühenenud.
Lõpukaojuhtumeid ilmnes juba 14. sajandil (Uillølemp), kuid need olid üksikud juhud.
Tavaliselt lõppvokaal veel püsis: Viliendi, Unnepewe, Melite, Toyuotu. 15. sajandil hakkab
lõpukadu sagenema: Lemmitt, Hymmot; 16. sajandil on see juba tavaline: Ick, Melit.
Klusiilide nõrkade vastete assimileerumist eelnevate konsonantidega on näha vormides
Lembitu > Lemmitu, Andiko > Anniko, vrd 13. sajandi kohanime Andikewæræ.
13.–16. sajandi jooksul muinasnimed lühenesid oluliselt, nt Lemmetouwe – Lemdo,
Meletoyue – Meldo, Melepeyue – Melpe, Toyuelemby – Towele, Kyllenowe – Kulno. Eriti
aldis lühenema on olnud liittüveliste nimede teine komponent. Ka sufiksilised nimed on läbi
teinud lühenemisi: Melendes > Melndes > Meldes > Melts.
n
nagu / 21. juuli 2017 15:15
indiaanlastelgi olid "väega" nimed: teravsilm, pikkjalg, mustmadu, suurkõrv jne.
u
Uku/ 21. juuli 2017 19:23
o
21. juuli 2017 23:38
oli oli, indiaanlased ju kummi leiutajad
e
21. juuli 2017 23:48
Eduard Roos on esitanud eesti muinasnimede sisulisegi jaotuse. Ta ütleb, et muistsed isikunimed on tardunud mütoloogia, nii nagu arhitektuur on tardunud muusika. Muinasnimed on muinasusundiga, muistse maailmakäsitusega väga tihedas seoses.
Hingejõud, hinge eri vormide kujutelmad: Engewalt, Hinck, Leules < leil ‘aurutaoline
hing’, Waimo < ‘hing, elujõud’, Varjovalta < ‘varihing’, Koll < koll ‘surnu hing, maa
vaim’, Kalmepoick < kalm ‘laip, surnu vaim’, Mumpoick < mumm ‘surnu, haldjas’,
Keuenpoicke, Koweson < kõu ‘surnu vaim’.
Muud muinasusundilise sisuga: Illmalausz < ilm ‘õhuvaim’, Itze, Jse < ise ‘oma vari’, Catu
< kadu ‘tont, vaim’, Kobben, Koppin < koba ‘tont’, Palwo, Tonth < tont ‘majavaim’,
Hiszj, Hie, Hietze, Hio, Hyddo.
Esivanemateaustus: Kõu < ‘surnu hing, vanaisa’, Atißon, Attopoyke < att ‘isa, vanaisa’,
Emme < ‘ema’, Eye < äi ‘äi, vanaisa’.
Perekondlikud suhted: ? Env < ‘onu’, Heime < ‘hõim’, Izanth, Lelle, Orwo, Poykensone,
Welwe < ‘veli’
v
võõras/ 21. juuli 2017 14:51
Kui te ise oma inimesi ei austa, ärge lootke, et maailm teid hakkab austama, kui te oma inimesi mõnitage, ärge lootke, et maaim hakkab teist lugu pidama

p
?/ 21. juuli 2017 12:08
päris lolliks läinud, lapsenimi Taara ja veel väega...soovitaks Pekka-Niska-Mehu-Katti
s
Sa../ 21. juuli 2017 23:51
..oled vist mäluta, Taar on muinaseestlaste peajumal, välgujumal..
t
22. juuli 2017 09:41
m
Mart U/ 21. juuli 2017 10:57
Ja mis "tippujujad"? Pole ealeski kuulnud.
m
21. juuli 2017 11:40
ma sinust kah ei ole mitte midagi kuulnud järelikult sind ei ole olemas
t
tippujujaks kutsutakse neid ujujaid,kes/ 21. juuli 2017 13:09
võistlevad ning saavutavad esimesi-teisi auhinnalisi kohti.
See oli vanasti eestlastelgi kasutuselolev väljend, aga tänapäeval lausa ulgutakse vihast ainuüksi sõna " SPORTLANE" peale.
t
Teeline/ 21. juuli 2017 18:15
Ah et vihast kohe ulgutakse?
54- kordne Eesti meister, aga EM-idel kohad viiendas-kuuendas kümnes ei ole just eriti tipp.
m
Mart U/ 21. juuli 2017 10:55
Laps pole vanemate omand. Selliseid totraid nimesid pannes nad rikuvad lapsepõlve ja sunnivad last hiljem oma nime vahetama. Soovitan koos sellega vahetada ka tobedate vanemate perekonnanime!
m
mõned nimed on / 21. juuli 2017 11:16
väga ammu kasutusele võetud ja need olid kõvad mehed.
e
21. juuli 2017 11:41
Elisabeth on toter nimi!?
j
21. juuli 2017 12:06
Ja kes need rikkujad on kui mitte kohalik rahvas
m
miinustele/ 21. juuli 2017 14:44
arvate, et välismaalalased, irw
p
ps/ 21. juuli 2017 10:45
koolis saab uue hüüdnime kogu eluks.
e
21. juuli 2017 11:42
eks ju, teised üldse ei saa ... mitte kunagi ei saa, irw
o
oh/ 21. juuli 2017 10:22
ei tea miks need vanemad oma lapsi nii vihkavad, et selliseid koledaid nimesid neile panevad?Looodetavasti need lapsed täiskasvanuks saades nime ikka ära vahetavad...
o
21. juuli 2017 11:42
Oh ju samuti ei ole kuigi tore nimi.
s
Soomes/ 21. juuli 2017 10:19
oli lehes soovitus, mitte panna lastele soopõhiseid nimesid-soovitati "ruu". See nimekiri, mida siin üles loetakse, on just enamus seda soovitust järginud. Eriti suur õnnestumine, kui pole üldse inimese nimi, soost rääkimata.
t
Täkkude ruunaja/ 21. juuli 2017 12:45
Kui täkust tehakse ruun, kas siis mehest tehakse Ruu?
Sama liini jätkates ...
kuldist saab orikas ja mehest saab Ori.
t
Täkk-Ruun-Ruu, Kult-Orikas-Ori/ 21. juuli 2017 12:48
Ei saa loomapidamise sõnavara kasutada.
o
Ori on põhjanaabritel/ 21. juuli 2017 13:11
isane hobune s.o, täkk.
Aga nimetatud sõnad on siis teie peres kasutusel ? kui peen .
m
Mode ei lase kommida .../ 21. juuli 2017 13:24
... aga lühidalt oli soovitus kuidas tekitada mitte-soopõhiseid nimesid.
jäär-oinas-Oin või Oina
j
Jäär-Oinas-Oina või Oin/ 21. juuli 2017 14:12
Ikka ei saa kommida, kuidas soovitusele vastavaid nimesid tekitada.
Kasutusel ei ole aga varsti võib-olla muid ei lubatagi.
n
21. juuli 2017 17:06
noh aga on ju nimi Aita, mis läti keeles tähendab lammas
j
Junnius/ 21. juuli 2017 09:40
Haudo, Kalmo, Tatu, Olimpiada, Nojabrina, Need on reaalselt pandud nimed.
Mõni meie kohalik kuulsus mõtleb nimevalikul aga vähe järele, n. Kelvin (Kersna), Karvin (Lillepea) jne
v
21. juuli 2017 11:43
Vähemalt sul on ilus nimi!
s
siil/ 21. juuli 2017 09:34
taar (veislane) taar (Hemitragus jemlachicus), väheldane veislane, elab Himaalajas ja Araabia poolsaarel. Pikkus 130–170 cm, õlakõrgus 60–100 cm. Maailma punase raamatu liik
T
Heh, kitsa silmaringiga oled, / 21. juuli 2017 11:48
Taar on endisaegne jook, mida valmistati jahule või leivale peale valatud vett hapendades. Algul valmistati taari jämedast odra- või rukkijahust,
v
vaevalt Taar teid siia endisele Eestimaale ahistama tuleb/ 21. juuli 2017 13:12

j
jah/ 21. juuli 2017 09:11
Eks see tõusiklikkust, vaimuvaesust või arengupeetust näitab neil kohalikel "staarikestel" ja "prominendikestel". Loodetavasti need nõmedad nimed vahetatakse 18 aasta pärast välja. Milline inimene tahab elada nimega Kuu???
v
väga tugev ja oma EGOga inimene vast./ 21. juuli 2017 11:18
j
J.Bond/ 21. juuli 2017 12:38
m
moslem/ 21. juuli 2017 11:51
nüüd on selge, miks eestastel vaimse tervisega kõik ei ole korras, iidsed eestlased süüdi oma nõmedate nimedega:
https://www.maavald.ee/maausk/maausust/eluring/40-valik-maakeelseid-nimesid
n
nimi/ 21. juuli 2017 08:35
tõesti võiks lapse peale mõelda, kas ta täiskasvanuna ka selle nime välja kannab.Minul olid naabritüdrukud Helbeke ja Ede. Helbeke oli lapsena väga ülekaaluline ja Ede pidi ikka koolis taluma narrimist, Ede kus Taga on.Muidugi ei olnud nad selles süüdi, et vanemad sellised nimed panid.
Õnneks on täiskasvanuna võimalik nime muuta.
e
ei saa hästi aru,mis vanemate peas toimub,/ 21. juuli 2017 10:06
loomulikult lapse peale tuleks kõigepealt mõelda.Kuidas koolis seda nime väänutada võib,kas ehk piirduda ühe nimega,sest teist nagunii ei kasutata...
Kirss tordil on mingis USA osariigis pandud nimi:Pentaftaal Modern!
k
käbi ei kuku kännust kaugele/ 21. juuli 2017 23:42
huvitav, kes on need lased kes koolis kiusavad, kas mitte teie oma lapsed
n
nõme tibide väljend/ 21. juuli 2017 11:53
Välja kannab, irw. Kas sisse kannab kah?
e
ei ole/ 21. juuli 2017 12:19
tibid ütlevad in ja ok ja omg,,välja kandma kasutatakse väga paljude võrdluste korral.Näiteks paned endale kübara pähe, kontsaga kingad ja ilusa kostüümi ja siis tormad mööda tänavat, suits suus, longeropurk käes. Vat siis sa ei kanna seda elegantset riietust välja.Nii lihtne see ongi.
s
21. juuli 2017 14:46
see et kasutatakse, ei ole migi vabandus
d
dr. Mõngel/ 21. juuli 2017 08:21
Ma soovitan veel väega nimesid: Roe, Smegma, MartiniAnus, Eilane, Umbluu. Palju toredaid inimesi, kes oma lastele toredaid nimesid panevad.
u
Uku/ 21. juuli 2017 09:16
d
dr. Mõngel/ 21. juuli 2017 13:29
Pauk on kohe väga hea nimi. Veel palju häid ja osalt ka ürgjõudu sisaldavaid nimesid on pakkuda: Pruunrüütel, Soolelemb, Vihavägipruukija, Kõuemürtspüks jne...
n
21. juuli 2017 17:13
Nt Lumileid on täitsa olemas, ja mis siis
u
Uku/ 21. juuli 2017 21:10
See Pauk oli natuke liiast. Vaevalt lapsele selline nimi pannakse. Sorry. Aga see toimuv on natuke imelik.
m
mai/ 21. juuli 2017 08:13
kas keegi lapsele ka mõtleb?
m
milleks/ 21. juuli 2017 11:19
t
21. juuli 2017 11:55
Teie ju mõtelte, eriti siis kui sopaga loobite, et ikka võimalikult haigeks saaks
u
Urrr/ 21. juuli 2017 08:03
Mis krdi väega nimed. Tavaline tõusiku nimi. Ei mingit väge...
j
21. juuli 2017 11:55
Ja millised on madaliku nimed?
a
aadu/ 21. juuli 2017 07:55
Taar ehk Kali, tõesti väega nimi ...
i
iccc/ 21. juuli 2017 09:16
mitte lihtsalt kali, vaid Hapu kali!
e
ee/ 21. juuli 2017 09:34
siis on tõesti vägev kali
n
21. juuli 2017 12:02
nii need eestlased oma hõimukaaslaseid mõnitavad, ülejäänu maalima jaoks Taar on lihtsalt nimi nagu ka nt Suri
t
Taara avitab/ 21. juuli 2017 12:22
Taari joomine teeb Taara tugevaks.
Taara on tugev ja taar on vedel.
k
koolikiusaja/ 21. juuli 2017 14:47
kes on need laste mõnitajad kui mitte eestlased ise

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee