Vanemates kirjalikes allikates esinevad eestlased ainunimedega. Läti Henriku kroonikas näiteks Lembito, Meme, Wottele, Maniwalde, Unnepewe, Kyriawanus, Tabelinus, Wytamas. Taani hindamisraamatus (1241) Asæ, Hildelempæ, Uillølemp. Lepingus saarlastega (1255) Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete, Cake. Võib seega väita, et muinasajal valitses Eestis ainunimesüsteem nagu paljude teistegi Euroopa rahvaste puhul. Seejuures näib, et juba väga vanal ajal on nimesid laenatud ka teistest keeltest, sest näiteks saarlaste eeltoodud nimed on üsna hästi võrreldavad alamsaksa-friisi nimedega: Ylle – Yle, Ylo, Yltje, Ylje; Culle – Kolle, Kole; Env – Eno, Enno, Heno; Muntelene – Munte, Munt, Mynt, Moontie, Monte; Tappete – Tabbe, Tabbinthie, Tabicke, Taepke; Yalde – Jalt, Jalte, Jaldert; Melete – Mele, Melef, Melis; Cake – Kaeke, Keke, Kekke. Saaremaa 16.–17. sajandi maaraamatutes esineb selliseid kokkulangevusi ülirohkesti. Meie muinasnimedest on teada vaid niivõrd, kuivõrd neid esines
Muinasnimede muutumine Muinasnimed esinevad vanus kirjalikes allikais nelja sajandi vältel (13.–16. sajand). Nagu eesti keel üldse, on ka nimed selle aja jooksul teinud läbi häälikumuutusi ja lühenenud. Lõpukaojuhtumeid ilmnes juba 14. sajandil (Uillølemp), kuid need olid üksikud juhud. Tavaliselt lõppvokaal veel püsis: Viliendi, Unnepewe, Melite, Toyuotu. 15. sajandil hakkab lõpukadu sagenema: Lemmitt, Hymmot; 16. sajandil on see juba tavaline: Ick, Melit. Klusiilide nõrkade vastete assimileerumist eelnevate konsonantidega on näha vormides Lembitu > Lemmitu, Andiko > Anniko, vrd 13. sajandi kohanime Andikewæræ. 13.–16. sajandi jooksul muinasnimed lühenesid oluliselt, nt Lemmetouwe – Lemdo, Meletoyue – Meldo, Melepeyue – Melpe, Toyuelemby – Towele, Kyllenowe – Kulno. Eriti aldis lühenema on olnud liittüveliste nimede teine komponent. Ka sufiksilised nimed on läbi teinud lühenemisi: Melendes > Melndes > Meldes > Melts.
Kui te ise oma inimesi ei austa, ärge lootke, et maailm teid hakkab austama, kui te oma inimesi mõnitage, ärge lootke, et maaim hakkab teist lugu pidama
tippujujaks kutsutakse neid ujujaid,kes21. juuli 2017, 13:09
võistlevad ning saavutavad esimesi-teisi auhinnalisi kohti. See oli vanasti eestlastelgi kasutuselolev väljend, aga tänapäeval lausa ulgutakse vihast ainuüksi sõna " SPORTLANE" peale.
Laps pole vanemate omand. Selliseid totraid nimesid pannes nad rikuvad lapsepõlve ja sunnivad last hiljem oma nime vahetama. Soovitan koos sellega vahetada ka tobedate vanemate perekonnanime!
ei tea miks need vanemad oma lapsi nii vihkavad, et selliseid koledaid nimesid neile panevad?Looodetavasti need lapsed täiskasvanuks saades nime ikka ära vahetavad...
oli lehes soovitus, mitte panna lastele soopõhiseid nimesid-soovitati "ruu". See nimekiri, mida siin üles loetakse, on just enamus seda soovitust järginud. Eriti suur õnnestumine, kui pole üldse inimese nimi, soost rääkimata.
Haudo, Kalmo, Tatu, Olimpiada, Nojabrina, Need on reaalselt pandud nimed. Mõni meie kohalik kuulsus mõtleb nimevalikul aga vähe järele, n. Kelvin (Kersna), Karvin (Lillepea) jne
taar (veislane) taar (Hemitragus jemlachicus), väheldane veislane, elab Himaalajas ja Araabia poolsaarel. Pikkus 130–170 cm, õlakõrgus 60–100 cm. Maailma punase raamatu liik
Eks see tõusiklikkust, vaimuvaesust või arengupeetust näitab neil kohalikel "staarikestel" ja "prominendikestel". Loodetavasti need nõmedad nimed vahetatakse 18 aasta pärast välja. Milline inimene tahab elada nimega Kuu???
tõesti võiks lapse peale mõelda, kas ta täiskasvanuna ka selle nime välja kannab.Minul olid naabritüdrukud Helbeke ja Ede. Helbeke oli lapsena väga ülekaaluline ja Ede pidi ikka koolis taluma narrimist, Ede kus Taga on.Muidugi ei olnud nad selles süüdi, et vanemad sellised nimed panid. Õnneks on täiskasvanuna võimalik nime muuta.
ei saa hästi aru,mis vanemate peas toimub,21. juuli 2017, 10:06
loomulikult lapse peale tuleks kõigepealt mõelda.Kuidas koolis seda nime väänutada võib,kas ehk piirduda ühe nimega,sest teist nagunii ei kasutata... Kirss tordil on mingis USA osariigis pandud nimi:Pentaftaal Modern!
tibid ütlevad in ja ok ja omg,,välja kandma kasutatakse väga paljude võrdluste korral.Näiteks paned endale kübara pähe, kontsaga kingad ja ilusa kostüümi ja siis tormad mööda tänavat, suits suus, longeropurk käes. Vat siis sa ei kanna seda elegantset riietust välja.Nii lihtne see ongi.
Pauk on kohe väga hea nimi. Veel palju häid ja osalt ka ürgjõudu sisaldavaid nimesid on pakkuda: Pruunrüütel, Soolelemb, Vihavägipruukija, Kõuemürtspüks jne...
KOMMENTAARID (70)