Galina korter asub Tallinnas Lasnamäel.Foto: Teet Malsroos
Eesti uudised
20. juuli 2017, 22:40

Korteriperenaine: "Tegu oli väga sümpaatsete inimestega ja korterit hoiti korras. Alati, kui külla läksin, viisin lapsele kommi." 

Põlema süüdatud süürlanna korteriperenaine parandas eluruumi kahjud oma raha eest. Süürlaste üürivõlga ei hüvita keegi (190)

Aastaid Lasnamäe korterisse usaldusväärseid üürnikke otsinud Galinale (72) lubati, et riik ja omavalitsus tagavad Süüria abielupaari arvete tasumise. Tänaseks on Süüria pereisa naise põlemasüütamise kahtlusega vanglas, põlenud naine plaanib Saksamaale minna ja nende võlgu ei taha keegi hüvitada.

"Kõik põleb!" helistasid Galinale tema Majaka tänava korterinaabrid. Galina ruttas sündmuskohale, kuid sisse teda ei lubatud – seal tegutsesid politsei ja kiirabi.

Keegi ei oska siiani täpselt öelda, mis saatuslikul päeval Galina korteris juhtus. Põletushaavadega viidi haiglasse 22aastane süürlanna, kes olevat ise kiirabisse helistanud. 19aastane mees koos väikese lapsega jooksis kodunt välja. Peagi võeti ta vahi alla. Seal viibib ta tänaseni.

Süüria perekonna kohta polnud Galinal esialgu ühtegi halba sõna – käitusid kenasti, naabrid ei kurtnud. Tõsi, kohati tekkis neil raskusi üüri ja kommunaalide maksmisega, aga Galina ei muretsenud. "Maksavad või ei maksa, eks see olenes sellest, kuidas neil olukord oli,“ meenutab Galina.

Kõigest kuu enne naise süttimist oli vähese inglise keele oskusega Galina üürilistele ometi selgeks teinud, et rahaasjadega on probleem. Tugiisikut ta tülitama ei hakanud, sest ei saanud temaga läbi. "Ma lootsin omal käel hakkama saada,“ ütleb Galina.

Ja korraga oli Galina korter politsei pitseri all. Naine sai küll paar korda korterit vaatamas käia, kuid midagi puutuda ta ei tohtinud.

Üürilistele tuleb veel peale maksta

Kahjustusi ei hinnanud Galina küll väga suureks – põlenud põrand oli vaja värvida, kardinad vahetada –, aga kulutus seegi. Pereemast ei loodetud esialgu üldse elulooma, aga naine õnneks kosus ja teatas, et plaanib Saksamaale sugulaste juurde minna. Pereisa istus aga naise süütamise kahtlusega eeluurimisvanglas. Neilt polnud Galinal võlgu enam lootustki kätte saada. Esialgsed ja tagasihoidlikud arvutused ebakorrapäraselt makstud arvete kohta näitavad, et puudujääk on vähemalt pooltuhat eurot.

Viimastel aastatel proovis Galina leida korralikke üürnikke vanaemalt pärandiks saadud Lasnamäe Majaka tänava kolmetoalisse korterisse. Pensionäri jaoks oleks sealt saadud üüritulu tõhus lisaraha, kuid selle asemel on ta hoopis pidanud peale maksma.

"Ma olen kogu oma elu soovinud inimesi aidata ning tulnud neile vastu,“ tõdeb Galina. Tema juures on kodu leidnud maalt pärit noored perekonnad, kes tulnud Tallinnasse paremat elu ja tööd otsima. Galina ei tea, kuidas neil perekondadel õnneotsingud lõpuks läinud on, aga tema heatahtlikkust on pidevalt ära kasutatud. „Inimesed lihtsalt ei maksa, kuigi on lubanud. Isegi inkasso ajab võlgnikke taga,“ kurdab Galina.

Lollikindel ja riskivaba üüritehing?

Eelmisel suvel kohtus Galina maakleriga osaühingust Kinnisvaraekspert, kes pakkus talle täiesti teistsugust üüritehingut. See pidi olema lollikindel, riskivaba ja võlgu keegi jääda ei saavatki!

"Pakuti, et kui tulevad Süüria või teiste riikide põgenikud, siis on selgemast selge, et nende eest maksab üüri- ja kommunaalarveid Lasnamäe linnaosavalitsus,“ meenutab Galina. Mõte, et probleemsed maksjad lõpuks kaovad tema elust, kõlas hästi ja ta oli ettepanekuga nõus.

Juba juunis koliski Galina korterisse kolmeliikmeline Süüria perekond. "Tegu oli väga sümpaatsete inimestega ja korterit hoiti korras,“ ütles oma eluasemel silma peal hoidnud Galina. "Alati, kui külla läksin, viisin lapsele kommi. Jaanuaris läksin jõulukingitusega, sest kuidas ma ikka tühjade kätega lähen.“

Aastavahetusel märkas Galina esimesi muremärke, kui lõi korteri tulud ja kulud kokku – ta maksis jälle peale. Galina ootas paar kuud, andis süürlastele hoiatuse ja kuu hiljem leidis ta eest pitseeritud korteri.

Ise on süüdi?

Galina pääses korterisse 17. aprillil. Seal tehtud kahju oli väiksem, kui ta kartis. Aga põletuskahjustused nõudsid väljaminekuid ikkagi. Korter polnud kindlustatud, üürilepingu järgi võinuks ta kahjud üürnikelt sisse nõuda, aga üks oli ju haiglas elu eest võitlemas, teine vanglas. Kogu kahju tasus Galina ise.

Lootus oli hüvitist saada Lasnamäe linnaosavalitsusest, mis maksis Süüria perekonnale igakuiseid toetusi. "Need polnud meeldivad külastused. Mulle anti mõista, et olen olukorras ise süüdi, kui nõustusin pagulased enda korterisse võtma,“ iseloomustab Galina linnaosavalitsusega suhtlemist.

Osalt näeb Galina süüd ka endal: ta ei kontrollinud regulaarselt pangaülekandeid ega osanud nõuda, et pagulaste igakuise rahataotlusega koos tasuks omavalitsus ka korteriomanikule otse kõik arved.

Süürlaste puhul pidi pere ise oma rahaasjad korda ajama. "Ega omanikud kõike ei tea ja neile ei räägita ka,“ tõdeb Galina tagantjärele, aga ta näeb süüd ka süsteemis. "Tugiisikud vahetuvad pidevalt. Kas nad on ikka kompetentsed? Mulle tundub, et nad informeerivad vähe peret seadustest ja kohustustest. Minu pealt tuleks õppida, et peresid tuleb rohkem kontrollida ja aidata.

“Galina jätkas siiski õiguse otsimist, kuid mingit kasu sellest ei olnud. Kõik asutused ütlesid vaid üht: kuna arvete eest pidi tasuma Süüria perekond ise, siis ei ole omavalitsusel mitte mingisugust kohustust Galinale maksmata jäänud rahasid hüvitada.

Viimase õlekõrrena suunati Galina Lasnamäelt Kesklinna linnaosavalitsusse, kus talle pakuti lõpuks ka reaalset hüvitist. "Mulle öeldi, et kuna olete pensionär, siis võime teile anda toetust 20 eurot,“ meenutab Galina vestlust ametnikuga. Süürlaste võlg aga ulatub üle poole tuhande euro.

Korteris elab juba uus pagulaspere 

Praegu elab Galina korteris Iraagist pärit ema kolme lapsega. Galina käib jätkuvalt vaatamas, kuidas on korteris olukord ja lood arvetega. Nüüd, targem olles, on tal tehtud otsekorraldus omavalitsuses ja kõik eluasemekulud kaetakse kohe, kui pagulane läheb oma igakuist toetust küsima.

"Tegu on heatahtliku perekonnaga, kellega on kõik muretult läinud,“ ütleb Galina.

Ehkki usku pagulaste abistamisesse esimene aia taha läinud vasikas ei vähendanud, siis korteriga tegelemiseks Galinal enam jaksu pole. Ta soovib selle sootuks maha müüa. "Aitab küll, oleme perega piisavalt kannatanud – enne kannatasime, nüüd kannatasime,“ ohkab Galina.

Kuid ka müümine pole lihtne, sest Galina tahab ikka endiselt kõigile head. „Kuidas ma tõstan kolme lapsega ema tänavale? Ma tahan, et neile leitakse esmalt uus korter,“ ütleb Galina. Aga ta teab, et pagulaste halva maine tõttu ei ole Iraagi perekonnal, kus lapsed räägivad rõõmusuil juba aktsenditult eesti keelt, uut korterit kerge leida.

Sotsiaalministeerium: üürimistega on probleeme

Eestisse jõudnud rahvusvahelise kaitse saajatel on peaaegu et kõik samad õigused ja kohustused, mis kõikidel teistel Eesti elanikel, ütleb sotsiaalministeeriumi nõunik Kaisa Üprus-Tali.

"[Kuna] rahvusvahelise kaitse saajad tulevad sageli äärmiselt teistsugustest oludest, kui meie igapäevaselt harjunud oleme, on nemad üks sihtrühm, kellele on ette nähtud tugiisikuteenus. Tugiisik on inimene, kes õpetab saabunutele Eestis kehtivaid norme ning aitab neil mõista muuhulgas ka seda, millal ja kuhu edastada näidud, millal taotleda toetust jne. Kahtlemata aitab ja nõustab erinevate võimaluste osas vajadusel ka kohaliku omavalitsuse (KOV) sotsiaaltöö spetsialist.

Kui sotsiaaltöötaja näeb näiteks ühel hetkel, et inimesel on arvel võlgnevus, siis saab ta kindlasti teha ettepaneku, et taotlus tehakse vältimaks uute võlgnevuste teket. Kui miski ei aita, on võimalik lõpetada leping ning pöörduda kohtu ja seejärel ka kohtutäituri poole.

"Üprus-Tali sõnul saavad toimetulekusaajad, kuhu kuuluvad ka pagulased, taotleda KOV-ist otsemakseid, nii et viimane maksab otse üürileandjale. Nii ei pea toimetulekusaaja ise eluaseme arvetega tegelema.

Kogu senine ümberpaigutamine ja -asustamine on nõuniku hinnangul selgitanud  olukordi, mis vajavad lahendamist. "See puudutab ka eluruumide üürimist. Kuna tänaseks on selgunud juhtumid, kus meile ümberpaigutatud või -asustatud kaitse saajad on Eestist lahkunud nii, et on jäänud jooksvad üüri- ja kommunaalmaksete võlad, siis oleme leidnud võimaluse hüvitada omanike sellised nõuded.“ 

Kinnisvaraekspert: eeldame, et lepingu täitmisega probleeme ei tule 

Osaühingu Kinnisvaraekspert juhatuse liikme Aivar Roosiku sõnul täidavad nad ainult sotsiaalministeeriumi tellimust ehk otsivad korterid ja valmistavad ette üürilepingud. Kõik, mis toimub pärast üürilepingu sõlmimist, on tugiisikute ja sotsiaalministeeriumi lahendada.

"[Majaka 3 korteri] omanik pöördus kõigepealt ise sotsiaalministeeriumi poole, ministeerium edastas tema andmed meie maaklerile. Maakler täitis oma ülesannet parimas usus ja teadmises. Igale perele on määratud tugiisik, kes aitab üürnikul kohaneda ja selgitab ka tema kohustusi ning õigusi. Igapäevases üüripindade vahendamises sellist asja ei ole, et üürnikul on tugiisik ja maksed on seotud isikliku sotsiaalsüsteemiga. Kuna meil puuduv võimalus ja ka õigus üürniku tausta uurimiseks, siis ei saa me selles osas midagi enamat teha. Loomulikult eeldasime, et kuna üürniku elamist toetab riik ja kohalik omavalitsus oma vastavate meetmetega, siis ei tohiks ka üürilepingu täitmisega probleeme tekkida. Paraku ei teki võlgnevuse küsimused ainult ümberasujatest üürnikega. Nagu see varasemast meediakajastusest on teada, esineb probleeme ka kohalike hulgast pärinevate üürnikega. Selliseid riske ei ole võimalik kunagi täielikult välistada."