TORINO SURILINA: Paavst Franciscus palvetamas Jeesuse väidetava surilina juures.Foto: VIDA PRESS
Triin Tael 19. juuli 2017 04:00
Värske uurimus lisab toetust teooriale, et Torino surilinaks kutsutaval iidsel kangapalakal võib tõesti olla Jeesuse näo jäljend. Eksperdid kinnitavad USA teadusajakirjas PLOS ONE, et Torinos Ristija Johannese katedraalis eksponeeritavat surilina katab piinamisohvri veri.

Väidetavalt maeti ristil piinavat surma surnud Jeesus Kristus just selle veidi enam kui meetrilaiuse ja ligi nelja ja poole meetri pikkuse pikkuse linase kangatüki sees. Linal on hägune mehenägu, mida kristlased peavad Jeesuse palgeks. Kuid selle teooria vastaste sõnul on tegu võltsinguga – Jeesuse nägu olevat surilinale maalitud keskajal. Nüüd aga on eksperdid leidnud kinnitust, et sellel olevad vereplekid kuuluvad piinamisohvrile. See paistab tõendavat versiooni, et Torino surilinasse mähiti just nimelt Jeesus.

Torino surilina kuulus negatiivkujutis (vasakul) ja Itaalia keemiaprofessori Luigi Garlaschelli valmistatud koopia. Garlaschelli maalis keskajal saadaolevate materjalide ja tehnikatega surilina koopia, tõestamaks, et Torino surilina on võltsing ning sellega ei maetud Jeesust. Foto: REUTERS

Itaalias Baris asuva kristallograafiainstituudi  teadlane Elvio Carlino sõnul sisaldab surilina nanoosakesi, mis pole omased hea tervisliku seisundiga inimesele ning viitavad ohvri tohututele piinadele. Padua ülikooli professor Giulio Fanti lisab, et neil osakestel on isevärki struktuur, suurus ja jagunemine, vahendab Daily Mail. Ka Fanti kinnitusel sisaldab Torino surilinal olev veri suures koguses kreatiniini ja ferritiini, mida leitakse raskete traumade, näiteks piinamise ohvritelt. “Seega viitavad meie katsete ajal leitud bioloogilised nanoosakesed Torino surilinasse mähitud mehe vägivaldsele surmale.”

Elvio Carlino kinnitusel said värsked uurimistulemused ilmneda üksnes tänu elektronmikroskoopia alal välja töötatud uutele meetoditele. Uurimuse viisid läbi Triestes asuva Istituto Officina dei Materiali ja Bari kristallograafiainstituudi eksperdid koostöös Padua ülikooli tööstustehnikaosakonnaga.