Peksupoisist ja puusepast "Tähesõdade" superstaariks

Chicago eeslinnas üles kasvanud Harrison oli agar skaut, kuid koolipäevad olid üks rist ja viletsus. Hinded olid nigelad ning pealekauba tuli tal kannatada kiusamise all. Ehkki tema ema oli endine raadionäitlejanna ning reklaamiärimehest isagi oli nooruses näidelnud, oli Harrison valuliselt uje. Iga päev tassisid kiusajad poisi künka tippu mänguplatsile, peksid ta läbi ja veeretasid lõpuks nõlvast alla.

Vastu ei hakanud Harrison kunagi. “Olin igerik vennike ja mul polnud jõudu ega julgust midagi teha,” vahendab Mirror superstaari sõnu. Ka keskkoolis ei paistnud Harrison õppeedukuse poolest silma. Riponi kolledžis hakkasid noorukil ilmnema depressiooni märgid. Ta magas päevade viisi ning vedeles voodis. Ford on meenutanud, kuidas vedas end pärast kolmepäevast unemaratoni loengusaali poole, kuid pööras siis otsa ringi. Lihtsalt polnud jaksu. Laisklooma-ajajärk, nagu ta seda nimetab, kestis kolm aastat.

Edutu näitleja pidi puusepana leiba teenima

Ent just kolledžis leidis Harrison viimaks midagi, mis teda köitis – näitlemise. Kirg süttis “Kolmekrossiooperi” lavastamisel. Ühtlasi tutvus Ford Riponis oma tulevase naise Mary Marquardtiga. Jätnud õpingud pooleli, võttis noormees oma vana Volkswageniga sihi Californiale, et seal näitekunsti tudeerida. Kuid Harrison kaotas auto üle kontrolli ning tegi avarii. Sellest jäi lõuale arm, mis on tänini Fordi firmamärgiks.

Ford võis küll näitlemist armastada, kuid vastuarmastust ta lavalt ega filmistuudiotest ei leidnud. 1966 otsustas ta naisega Los Angelesse kolida, et dubleerijaks kandideerida. Kuid tööd ta ei saanud. Hiljem võeti Harrison siiski Columbia filmistuudiosse lepinguliseks näitlejaks. Toonase superstaari James Coburni krimidraamas “Dead Heat on a Merry-Go-Round” sai ta kehastada hotelli jooksupoissi. Ent lepingut ei uuendatud ning kahe pisipoja isa Harrison oli arvete maksmisega hädas.

Elu muutus hõlpsamaks alles siis, kui osavate kätega näitleja hakkas puusepana haltuurat tegema. Puusepatööd polnud ta varem õppinud, kuid kogemused tulid omaenda majalogu ümberehitamisest. Harrison aitas Brasiilia heliloojal Sergio Mendesel helistuudiot ehitada, püstitas näitlejanna Sally Kellermanile päikeseterrassi ning tegutses legendaarse ansambli The Doors lavatöölisena. Kuuldused Fordi kätetööst levisid ning temast sai Hollywoodi staaride lemmikpuusepp.

Napsas Han Solo rolli Nick Nolte ja Kurt Russelli eest

Õnneks aitasid sidemed aegamööda kaasa ka rollide hankimisele. George Lucas andis Harrisonile oma noortefilmis “American Graffiti” (1973) paha poisi rolli. Samas mängisid tulevased Hollywoodi tuusad Richard Dreyfuss ja Ron Howard. Järgnes sutsakas Francis Ford Coppola “Vestluses”, kaalukas roll 1976. aasta telefilmis “Dünastia” ning seriaal “Kurjast vaimust vaevatud”. Kuid Fordi superkarjäärile pani aluse siiski George Lucas. Režissöör tabas Harrisoni kord Coppola filmi paviljonis ukseava ehitamas ning mainis, et otsib meesnäitlejat oma uude linateosesse. Kuna Harrison tundis, et tal pole midagi kaotada, luges ta ette mõned repliigid Lucase stsenaariumist. Sellest põgusast prooviesinemisest piisas äratundmiseks: õige mees on käes. Kuid seda, et see roll muudab igaveseks nii tema elu kui ka filmiajalugu, ei võinud Ford toona aimatagi.

Han Solo ossa olid kandideerinud palju staažikamad näitlejad, nagu Nick Nolte, Kurt Russell ja Christopher Walken. Kuid just iseõppinud puusepast sai  “Tähesõdade” superstaar ja naistelemmik. 1977. aasta ulmefilm ja selle kaks järge võimaldasid Harrisonil kõrvaltööst loobuda ja näitlemisele keskenduda. 1981 tuli uus megahitt, Steven Spielbergi “Indiana Jones kadunud laeka jälil” uue megarolliga, milles Harrison mängib praegugi. Kultusstaatuse omandas ka Ridley Scotti düstoopiline “Blade Runner” (1982), mille järge on fännid aastakümneid oodanud ning mis pealkirja “Blade Runner 2049” all tänavu sügisel linale jõuab, Rick Deckardi osas endiselt Harrison Ford. 

Harrison on kehastanud õppejõudu, uurijat, arsti, kaptenit, koloneli, ekspolitseinikku, pankurit ning koguni Ühendriikide presidenti. Ta on kirglik lendur ja lennukite kollektsionäär, aga ka keskkonnaaktivist, kelle auks on saanud nime nii sipelgas Pheidole harrisonfordi kui ka ämblik Calponia harrisonfordi. Filmihiiul paluti anda nimi ka uuele liblikaliigile. Harrison pakkus välja oma ainsa tütre Georgia nime.

Teise abielu purunemine läks kalliks maksma

1979. aastal lahutas Harrison abielu Mary Marquardtiga. Võimalik, et siin mängis rolli kaunis stsenarist Melissa Mathison, kellega Ford oli tutvunud juba 1976. Muuseas, Harrison mängis Melissa käsikirja järgi valminud kassatükis “E.T.” (1982) koolidirektorit, kuid Steven Spielberg lõikas temaga vändatud kaadrid paraku välja. 1983 sõlmitud abielust sündis filmistaarile veel kaks last, kuid seda, et ta ei sõlminud abieluvaralepingut, pidi Harrison aastaid hiljem kibedasti kahetsema. 2001. aastal lahku läinud paar madistas raha jagamise pärast ligi kolm aastat. Kohus määras Melissale poole Harrisoni varandusest – eri andmetel 85 kuni 118 miljonit dollarit.

2002. aastal kaotas Harrison Kuldgloobuste galal südame “Ally McBeali” tähele Calista Flockhartile. Tema ongi jäänud Fordi kaaslannaks. Üheskoos kasvatab abielupaar poeg Liamit, kelle Calista oli lapsendanud 2001. aastal.