SÜNGE PROGNOOS: Maa temperatuur tõuseb üle 250 kraadi (80)

"Me oleme väga lähedal piirile, millest alates muutub globaalne soojenemine pöördumatuks," rõhutas Cambridge'i professor Stephen Hawking intervjuus BBC-le.

Hawking peab võitlust kliimasoojenemisega väga oluliseks ja ta kritiseeris taas teravalt USA presidendi Donald Trumpi hiljutist otsust viia Ameerika Ühendriigid 2015. aasta detsembrist pärinevast Pariisi kliimakokkuleppest välja. Ta rõhutas, et tegemist on halva ja vale otsusega, mis teeb meie ilusale planeedile suurt ökoloogilist kahju.

Veenus on elamiskõlbmatu

Donald Trumpi tegevus võib anda otsustava tõuke Maa muutumiseks Veenuse-sarnaseks planeediks. Teisisõnu meie koduplaneet muutub varem või hiljem täielikult elamiskõlbmatuks. Veenus on Maale lähim planeet (vähim kaugus 38,2 miljonit kilomeetrit) ja ka suuruselt Maaga sarnane. Väga erinevad on aga Veenuse ja Maa atmosfäärid. Nii sisaldab Veenuse atmosfäär koguni 96,5% süsihappegaasi. Maa atmosfääris on süsihappegaasi vaid 0,039%. Oma keskmise temperatuuriga  – 462  Celsiuse järgi – on Veenus kõige kuumem planeet meie päikesesüsteemis.

Kõrge temperatuuri tõttu on Veenus mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mistõttu ei saa planeedi pinda vaadelda. Veenusel võib sadada ka väävelhappe vihma, kuid see aurustub enne pinnale jõudmist. 

Teadlased on Veenust võrrelnud kasvuhoonega, kusjuures kõrge temperatuur planeedi pinnal on seletatav sellega, et peamiselt süsihappegaasist koosnev atmosfäär laseb läbi suure osa soojendavat päiksekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist.

Hawking pingutab üle?

Kliimaeksperdid peavad Stephen Hawkingi pakutud tulevikustsenaariumi liiga dramaatiliseks. Maa asub Päikesesest oluliselt kaugemal kui Veenus. Seetõttu ei ole kasvuhooneefekt meie koduplaneedil samaväärne kui Veenusel. Seetõttu ei ole just tõenäoline, et Maal tõuseb temperatuur üle 100 kraadi ja ookeanid hakkavad keema.

Samas tuleb siiski pidada võimalikuks, et pikemas perspektiivis muudab kliimasoojenemine Maa inimestele elamiskõlbmatuks, arvab kliimaekspert Michael Mann Pennsylvania ülikoolist.

Pärast musta tulevikupildi maalimist kordas Stephen Hawking taas, et püsimajäämiseks peab inimkond võimalikult kiiresti Maalt lahkuma ja asuma ümber mõnele teisele planeedile.

Hawkingi nägemuses peaksid inimesed esimese sammuna hiljemalt 2020. aastaks taasavastama Kuu ja jõudma seejärel 2025. aastaks Marsile. Umbes 30 aasta pärast peaks Kuul asuma alaliselt mehitatud baas ja siis tuleks vaadata juba teiste päikesesüsteemide poole.

Suure eesmärgina näeb Hawking Maa-sarnase planeedi leidmist mõne teise tähe ümber ja sinna elama asumist. Kui elatakse ainult Maal, siis mida aeg edasi, seda suuremaks muutub oht, et mingi katastroof meie praegusel koduplaneedil kogu elu hävitab. Esimese sammuna Maalt lahkumisel tuleks aga rajada end ise varustada suutev koloonia Marsile.